Obsah (10)

§ 476§ 477§ 621§ 172§ 173§ 169§ 174§ 478§ 623§ 625

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2012.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-12-27589 Tsiviilasi OTA ja AS a

) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

§ 476

lg 1 kohaselt algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 6. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab

-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

1. Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikkel 33 lg 1 sätestab, et selle konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Konventsiooni artikkel 32 sätestab, et konventsiooni kohaldamisel on „kohtuotsus“ konventsiooniga seotud riigi kohtu igasugune lahend, sealhulgas määrus. Konventsiooni artikli 38 lg 1 kohaselt täidetakse konventsiooniga seotud riigis tehtud ning selles riigis täidetavat kohtuotsust konventsiooniga seotud teises riigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.
2. Konventsiooni artikli 41 järgi tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatud kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt eelpool osundatud konventsiooni sätetest.
3. Viidatud konventsiooni artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Avaldajad on kohtule esitanud NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsuse ning 10.04.2012.a. määruse asjas nr 11-141007TVI-NETE koopiad koos kohtulahendite kinnitatud ärakirjadega ning tõlgetega. Norra Kuningriigi kohus on konventsiooni artiklis 54 sätestatud tunnistuse NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsuse asjas nr XXX suhtes välja andnud 23.05.2012.a. 10.04.2012.a. määruse suhtes asjas nr XXX on konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi kohane tunnistus välja antud 05.09.2012.a. Tunnistuste kohaselt kuuluvad eelpoolviidatud kohtulahendid täitmisele SBOÜ (juhatuse esimees THK isikus) suhtes.
4. Kohus leiab, et kuna on täidetud eelpool viidatud konventsiooni artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuuluvad Norra NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsus ja 10.04.2012.a. määrus asjas nr XXX Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtulahendite tunnustamist välistavaid asjaolusid. 11.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldajate OTA ja AS huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Puuduvad alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks

§ 172lg 1 teise lause alusel.

12.

§ 172

lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt võiks tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel, kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti võib hagita menetluses menetluskulude ebareeglipäraseks jaotamiseks alust anda menetlusosalise poolt kohtumenetluse põhjendamatu venitamine

§ 169tähenduses.

Võlgniku poolt tagaseljalahendi vabatahtlik täitmata jätmine ei ole aluseks, mis annaks õigustuse menetluskulude erandlikuks jaotamiseks

§ 172lg 1 teise lause alusel.

Taolisele seisukohale menetluskulude jaotuse osas on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 16.09.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-08-27936 tehtud määruses. Käesoleval juhul ülalkäsitletud erandlikke asjaolusid ei esine. 13. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

14. Tulenevalt eelpool viidatud konventsiooni artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (konventsiooni artikkel 43 lg 1). 15.

§ 478

lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

§ 625

lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. 16. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud viidatud konventsiooni artikli 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt nimetatud konventsiooni artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale). Ann Meriluht Kohtunik