) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja loobub nõudest SCV vastu, seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks tema osas. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avaliku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata Swedbank Liising AS hagi SCV´e vastu võlgnevuse nõudes.
¹ lõige 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esindajakulude analüüs ja esindajakulude kindlaksmääramine.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud,
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,
Asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud,
Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu, dokumentaalse tõendi saamise kulu ning esindaja kulu väljamõistmist. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et kostja ei ole tõendanud, et talle oleksid kulud tekkinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal juba kantud, piisab kui on esitatud dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi toimingud (Riigikohtu lahend 3-2-1-112-01). Kostja esindaja on kohtule esitanud õigusteenuse lepingu nr XXX ja 04.06.2013 arve nr XXX, millest nähtub tehtud toiming, kulunud aeg ja teenuse hind. Seega on kulude tekkimine arve nr XXX esitamise näol tõendatud.
lg 1 alusel on esindaja kulude (õigusabi kulu
p 1 mõttes) põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult hageja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid jms, mis puudutab konkreetset kohtumenetlust. 3 Kostja õigusabi kulud 04.06.2013 arve nr XXX kohaselt on summas 175 eurot järgmised: tsiviilasjas nr 2-12-35422 toimikuga tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine, hageja seisukohtadele vastamine, teabenõuete koostamine Justiitsministeeriumile, vanglale, notarile, e-kirjavahetus, telefonikõned, dokumentide skanneerimine ja arve koostamine. Kokku on õigusabi andmisele kulunud aega 5 tundi ja ühe tunni hind on 35,00 eurot. Kostja on esitanud õigusabi kulude hüvitamist toimikuga tutvumiselt. Kohus leiab, et asja materjalidega tutvumine on vajalik ja põhjendatud toiming, et menetlusosalise huvid saaksid efektiivselt kaitstud. Tegemist ei ole ülikeeruka vaidlusega, kus oleks toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid või asjas käsitletavate asjaolude, dokumentide, tõendite maht on tavapärasest suurem. Seepärast on kohtu seisukohalt mõistlik ajakulu toimikuga tutvumiselt 1 tund. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud hagiavaldusele 30.04.2013 vastuse koostamine (t lk 277). Nagu eelpool nimetatuid, ei ole tegemist õiguslikult ülikeerulise vaidlusega, mida tõendab ka kostja vastus, mis koosneb mõnest kirjareast. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ~ 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks esindajal kuluda aega ~ 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisele 0,5 tundi. Toimiku tõenditest ei ilmne kostja muid seisukohti peale ühe, so 30.04.2013 vastuse koostamise. Kuna 30.04.2013 vastuse koostamise eest on kohus õigusabikulu hagejalt välja mõistnud, siis tuvastamata vastuste hüvitamine ei ole kohtu arvates põhjendatud. Menetluse raames on esindaja koostanud teabenõudeid Justiitsministeeriumile, Tallinna vanglale, notarile, pidanud e-kirjavahetust ja teinud telefonikõnesid. Kohus leiab, et kuna nimetatud toimingutega uusi täiendavaid seisukohti kohtule ei esitatud ja uusi tõendeid ei kogutud, siis on põhjendatud nimetatud teenuste osutamine mahus 0,5 tundi. Kostja on esitanud õigusabi kulude hüvitamist dokumentide skanneerimise ja arve koostamise eest. Kohus leiab, et nimetatud toimingud ei ole põhjendatud, kuna nende toimingute ajal ei osutanud kostja esindaja õigusabi ja seega ei pea hageja neid kulusid kostjale hüvitama. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul esindaja poolseid menetlusdokumente ja menetlustoimingute keerukust arvestades pidada põhjendatuks töömahtu kokku maksimaalselt 2 tunni ulatuses, mis kujuneb järgnevalt: toimikuga tutvumine 1 tund; hagiavaldusele vastuse koostamine 0,5 tundi; teabenõuete koostamine koos e-kirjavahetusega kokku 0,5 tundi. Kohus peab vajalikuks osutada, et kostja poolt korduvalt esitatud seisukohad osutusid vajalikuks seetõttu, et kostja ise ei esitanud vajalikke dokumente. Lähtudes eeltoodust kuulub välja mõistmisele esindaja osutatud õigusabitasu käibemaksuta 70 eurot (2 h x 35,00). Kohus leiab, et antud asja asjaolusid arvestades on õiglane jätta kostja poolt kantud menetluskulud õigusabile summas 70 eurot hageja kanda,
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.