KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-145 Haldusasi L M ja N M ka

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N M ja L M esitasid 21.01.2013 Tallinna Halduskohtule vene keeles koostatud avalduse (tl 1-4). Avaldusele on lisatud lisaks venekeelsetele dokumentidele mitmed Politsei- ja Piirivalveameti vastused avaldustele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu inglisekeelne kohtuotsus. Kaebajad palusid samas endid vabastada riigilõivu tasumisest ning määrata neile esindaja riigi õigusabi korras, kuna nad ei valda eesti keelt ja ei tunne seadusi. Avaldusele olid lisatud ka taotlus riigi õigusabi saamiseks probleemi kirjeldusega „kaebus taastamine kodanikuõiguste“, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. 3-13-145
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.01.2013 määrustega (tl 65-70) N. M ja L. M taotlused riigi õigusabi saamiseks nende esindamiseks halduskohtumenetluses ning määras N. Mle ja L. Mle riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti määras kohus esindajal kontakteeruda viivitamatult esindatavaga pärast riigi õigusabi osutaja määramist ning esitada nõuetekohane kaebus kohtule 15 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest.
3. Kaebajate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Valli Murde esitas 13.02.2013 halduskohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, paludes pikendada kaebuse esitamiseks antud tähtaega kuni 20.02.
4. Kohus pikendas menetlustähtaega kuni 20.02.
5. Kaebajate esindaja esitas 25.02.2013 halduskohtule uue taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Halduskohus pikendas tähtaega kuni 26.03.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 17.04.2013 määrusega kaebuse läbivaatamatult, kuna kaebajad ei esitanud nõuetekohast kaebust ega kõrvaldanud puudusi. Samuti ei taotlenud kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtu määratud tähtaja pikendamist ega teavitanud kohut kaebusest loobumisest.
8. N. M ja L. M esitasid Tallinna Halduskohtu 17.04.2013 määruse peale 02.05.2013 venekeelse määruskaebuse.
9. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2013 määrusega määruskaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning eestikeelse määruskaebuse kohtule esitamiseks – aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
10. N. M ja L. M esitasid 22.05.2013 halduskohtule venekeelse kaebusena pealkirjastatud määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.05.2013 määrusele.
11. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2013 määrusega (tl 110-112) 22.05.2013 määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (p 1) ning keeldus L M ja N M 02.05.2013 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas määruskaebuse selle esitajatele (p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse vaid juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 206

lg 4 sätestab, et kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Seadus ei luba määruskaebuse esitamist määruse peale, millega jäeti määruskaebus käiguta. Määrus, millega jäetakse esitatud määruskaebus käiguta, ei takista ka määruskaebuse edasist menetlemist, vaid kohus saaks lahendada selle, kui määruskaebuse esitaja on kõrvaldanud selles esinevad puudused ning puuduvad alused määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Eelnevast johtuvalt tuleb esitatud määruskaebus selle esitajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. N. M ja L. M ei ole määratud tähtajaks määruskaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud (ei ole esitanud nõuetekohast määruskaebust) ega taotlenud ka tähtaja pikendamist puuduste kõrvaldamiseks. 9. N. M ja L. M esitasid 10.06.2013 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2013 määruse peale. Koos määruskaebusega esitati taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tallinna Halduskohus vabastas 12.06.2013 määrusega N. M ja L. M määruskaebuse 2

-ga. Kui riigi õigusabi osutav esindaja ei täida talle pandud kohustusi, tuleb advokaat asendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtu määrusega, mille peale esitatud määruskaebust ringkonnakohus lahendab, tagastati 22.05.2013 määruskaebus kaebeõiguse puudumise tõttu, keelduti 02.05.2013 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastati see määruskaebus. 22.05.2013 esitatud määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus, millega kohus jättis 02.05.2013 määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Selline määrus ei takista asja edasist lahendamist ning selle määruse peale edasikaebamise võimalust pole seadusega ette nähtud. Kui kohus jätab põhjendamatult määruskaebuse käiguta ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks pole vajadust, saab selle kohta esitada vastuväited juhul, kui kohus määruskaebust õigesti ei lahenda või tagastab selle läbivaatamatult, vaidlustades sellekohase kohtumääruse. 22.05.2013 esitatud määruskaebuse tagastamine oli seetõttu õige ja halduskohtu 27.05.2013 määruse p 1 tuleb jätta muutmata.
2. Sama kohtumääruse p 2 tuleb tühistada. Samuti võtab ringkonnakohus

§ 207

lg 3 alusel 02.05.2013 määruskaebuse menetlusse ning rahuldab selle, tühistades halduskohtu 17.04.2013 määruse. Ringkonnakohus saadab käesoleva kaebuse edasiseks menetluseks halduskohtule (

§ 210lg 3).

13. Kohus rahuldas kaebajate taotluse riigi kulul esindaja määramiseks. Samas jättis kohus reageerimata, kui riigi kulul määratud esindaja, vaatamata kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajale, nõuetekohast kaebust ei esitanud ning kaebajate väitel keeldus ka kaebuse tagastamise määruse peale määruskaebuse vormistamisest.

§ 111

lg 4 näeb ette, et muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Seega ei saanud kohus pärast riigi kulul esindaja määramist anda kaebajatele enam taotletud tõlkeabi, kuid see ei tähenda, et riigi kulul määratud esindaja tegevusetuse tõttu peaks kaebajate kaebeõiguse realiseerimine ohtu sattuma. Sarnast situatsiooni on Riigikohtu halduskolleegium pikemalt käsitlenud 03.12.2012 määruses nr 3-3-1-61-

1. Kolleegium lähtus asja lahendamisel sellest, et kaebeõigus tuleneb põhiseaduse §-st 15, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lg-st
2. Määruse punktis 11 osundas Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.11.2011 otsusele asjas Andreyev vs. Eesti, milles Euroopa Inimõiguste Kohus tuvastas EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumise: "[---] kuigi kaebajale anti riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja hoolimata sellest, et ta tegi kõik, mida talt oodata oleks võinud, võttis talle õigusabi korras määratud advokaadi poolne kohustuste mittetäitmine ja tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebajalt Riigikohtusse juurdepääsuõiguse." (p-d 77 ja 78). Kaebust ei saa vormiliste puuduste tõttu tagastada siis, kui riigi kulul määratud esindaja jätab seadusest tulenevad nõuded täitmata. 3