← Eesti

3-13-1452/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1452 Haldusasi R I kaebus Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – R I Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. juuli
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R I määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta R I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. juuli
  5. a määrus kohtuasjas nr 3-13-1452 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on osas, millega kohtumäärusega jäeti rahuldamata R Ie määruskaebus Tallinna Halduskohtu
  6. juuli
  7. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks, lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Vangla esimese üksuse inspektor-kontaktisiku kolmanda üksuse peaspetsialistüksuse juhi ülesannetes 02.07.2013 käskkirjaga nr 314 kohaldati kinnipeetav R Iele ennetava meetmena täiendavaid julgeolekuabinõusid – kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirjast nähtuvalt koostas samal päeval julgeolekuosakonna spetsialist õiendi, millest nähtub, et R. I ohustab oma käitumisega vangla julgeolekut, terroriseerib samas kambris paiknevaid kaaskinnipeetavaid, võttes ära nende tubakatooted, keelates neil päevasel ajal kambris viibimise ning omastab nende toiduaineid, ähvardab kaaskinnipeetavaid, et kui nad teavitavad nimetatud tegevusest vanglateenistuse ametnikke, siis kasutab ta nende suhtes füüsilist vägivalda ning tapab nad ära. Samuti on ta korduvalt käskinud teistel kinnipeetavatel kambrist ära minna põhjendusega, et nad ei sobi sellesse kambrisse. 3-13-1452
  9. R. I esitas 05.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas R. I kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning menetlusabi taotluse. Kaebuse põhjenduste kohaselt rakendas Tallinna Vangla kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, keda konkreetselt kaebaja terroriseeris ning kehaliselt väärkohelda ja tappa ähvardas, kelle esemeid ja aineid väidetavalt omastas. Haldusaktist ei nähtu, kus, millal ja millisel ajendil kirjeldatu aset leidis. Kaebajalt ei võetud kirjalikku selgitust.
  10. Tallinna Vangla selgitas 09.07.2013 kirjalikus vastuses Tallinna Halduskohtu 05.07.2013 kohtunõudele, et R. I esitas Tallinna Vanglale 05.07.2013 vaide Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamiseks, mis on vastuse esitamise hetkel veel menetluses. Tallinna Vangla palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Haldusakti täitmise peatamine ei ole vajalik avaliku huvi ega kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et R. I võib käituda ettearvamatult ning oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele vanglas viibivatele isikutele, samuti vangla julgeolekule. Samuti nähtub, et R. Ie suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena. Vanglal on põhjendatud kahtlus, et kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, mistõttu on R. Ie suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-09). Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud.
  11. Tallinna Halduskohus tagastas 10.07.2013 määrusega R. Ie kaebuse (resolutsiooni p 1), vabastas R. Ie esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 2) ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 täitmise peatamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus põhjendas määrust järgmiselt. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal ei ole läbitud Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust ja vastav menetlus on pooleli, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Halduskohus käsitleb R. Ie esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meet2

(4)3-13-1452 me kohaldamise aluseks olnud põhjendatud oht reaalselt raske õigusrikkumise näol realiseerub. Antud juhul esineb küll esialgse õiguskaitse kohaldamise üks eeldus, kuid see ei ole ainumäärav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise seisukohalt. Kohtul tuleb kaaluda ka vaide või kaebuse eduväljavaateid ning avalikku huvi. R. Ie vaie ei oma erilisi eduväljavaateid. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le
  1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte. Kohtu kontroll ei ulatu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekuse kontrollini. Kaebaja on kaebuses ette heitnud vastustajale peamiselt seda, et käskkirjas esitatud faktiväited on tõendamata ning käskkirjast ei nähtu täpselt, keda ja millal kaebaja ähvardas ja kelle asju omastas. Kaebaja poolt nimetatud andmeid ei pea lähtudes Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-6309 ja 3-3-1-33-10 märgitud seisukohtadest käskkirjast nähtuma. Piisab, kui käskkirjas on ära näidatud, mille alusel on vanglal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Vastavad põhjendused ja kaalutlused on vaidlustatud käskkirjas olemas. Kaebaja ei ole välja toonud muid põhjendusi, miks ta leiab, et käskkiri on õigusvastane, mistõttu kohtule hetkel teadaolevate andmete põhjal on kaebusel vähesed eduväljavaated. Antud juhul kaalub avalik huvi – vangla üldine julgeolek, mis seisneb muuhulgas nii R. Ie kaaskinnipeetavate elu ja tervise kaitses kui ka R. Ie enda elu ja tervise kaitses – üles R. Ie huvi täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise peatamiseks. Kohus peab vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmist vähem kahjulikuks kui selle peatamist. Ka asjaolu, et kaebaja ei saa täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise tõttu osaleda kolme kuu jooksul kutsekoolis (resotsialiseeriv tegevus), ei kaalu üles avalikku huvi tagada vanglas üldine julgeolek.
  2. R. I esitas 16.07.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 18.07.2013 määrusega menetlusse võttis, rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. R. I palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määruse punktid 1 ja 3 tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud halduskohus arvesse asjaolu, et vaidlustatud käskkirjas pole märgitud konkreetselt, keda kaebaja julgeolekuabinõusid kohaldamata ohustada võib. R. I palub peatada vaidlustatud haldusakti täitmise kuni lõpliku lahendi jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(4)3-13-1452
  1. Määruskaebusest ei nähtu, miks leiab määruskaebuse esitaja, et kaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu oli õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtule ei ole jäetud kaalumisruumi otsustamisel, kas olukorras, kus kinnipeetava poolt vangla haldusakti vaidlustamisel pole kohtueelset vaidemenetlust läbitud, kaebust läbi vaadata või mitte. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja peaks kohustuslikku kohtueelset menetlust põhiseadusega vastuolus olevaks.
  2. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on oluline, et avalik huvi julgeolekuabinõude kohaldamiseks on kaalukam kui määruskaebuse esitaja huvi käskkirja täitmise peatamiseks. Kuigi määruskaebuse esitaja väidete usutavust kinnitavaid tõendeid pole esitatud ning vaide eduväljavaateid ei saa olematuteks pidada, arvestades, et kaebajast lähtuva ohu põhistamise kohustus on vanglal, ei saa asuda ka seisukohale, et vaidel on suured eduväljavaated ning kaebajast teistele kinnipeetavatele lähtuv oht puudub. Kuna kaebajast kaaskinnipeetavatele lähtuva ohu puudumine pole ilmselge, ei saa välistada, et käskkirja täitmise peatamise korral oht teistele kinnipeetavatele või määruskaebuse esitajale endale ei realiseeru.
  3. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.