lg-le 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ja kinnipeetava kulul. Kaebajale on vastav õigus tagatud. Kaebaja ei ole rahul teenuse hinnaga, kuid tal pole õigust nõuda vanglalt teenusepakkuja vahetamist, et soodustada kaebaja suhtlemist lähedaste ja perekonnaga. Kui kaebaja peab telefoni kasutamist liiga kalliks, on võimalik valida selleks ka teisi vahendeid (kirjavahetus, lühiajalised kokkusaamised, pikaajalised kokkusaamised).
lg 1 ei anna kaebajale õigust nõuda eelpool viidatud õiguse realiseerimise soodustamiseks vanglalt täiendavate toimingute sooritamist, nagu näiteks leida soodsama hinnaga teenusepakkuja. Viidatud sätte eesmärk on tagada kaebajale erinevad suhtlemise võimalused lähedastega. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust talle antud soodustust (kaebajale telefoni kasutamise võimaldamine) nõuda kaebaja poolt soovitud tingimustel. Asjaolu, et kaebaja viibib vangistuses, on tingitud kaebajast endast. Vanglas ei saa isik oodata, et kehtiks kõik vabaturu põhimõtted – kaebaja ei saa valida endale teenusepakkujat. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt teenusepakkuja vahetamist läbi haldusmenetluse või riigihankemenetluse, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 3. A E esitas 08.07.2013 Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2013 määrusega A Eu määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. A E palub 08.07.2013 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 määrus ja saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
lg 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, vältimaks kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Seaduse tõlgendamisel kasutatakse nii grammatilisi, süstemaatilisi kui ka teleoloogilisi argumente. Samas ei saa seadusandja tahe olla suunatud teadlikult ebamõistliku ja ebaõiglase regulatsiooni kehtestamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-54-02). Asjaolu, et kaebaja viibib vangistuses just enda käitumise tõttu, ei ole õigustuseks kehtestada ebamõistlik minutihind mobiiltelefoninumbritele helistamisel. Kinnipeetavatel puudub valikuvõimalus ja neile on peale sunnitud ebamõistlik koormus suhtlemiseks väljaspool vanglat viibivate isikutega. Postiteenuse kasutamine kinnipeetavate poolt toimub sarnaste tingimustega nagu isikute puhul, kes viibivad vabaduses. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-2-06 p-s 10 väljendanud seisukohta, et asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja seoses sellega on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest. Seadusest ei tulene vanglale kohustust koormata kinnipeetavat kõrgete telefonikõne tariifidega. Kaebaja möönab, et tal on võimalik lähedastega suhtlemiseks kasutada kirjavahetust või kokkusaamisi. Kirjavahetuse korral ei ole adressaadid sedavõrd altid vastu kirjutama. Lühiajalistele kokkusaamistele Soomes elav kaebaja lapse ema ei ole nõus tulema, ka Jõhvist ega Sondast ei ole mõistlik suurte kulutuste tõttu vanglasse lühiajalisteks kokkusaamisteks sõita. Kaebaja leiab, et vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele, mitte aga sideteenust osutava ettevõtja kasumi kindlustamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
lg 2 sätestab, et telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.
lg 1 eesmärki silmas pidades ja lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendades ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et vanglas telefoniteenuseid pakkuva isiku valik ei puuduta kinnipeetavate õigusi. Telefonioperaatori valikul võivad olla kinnipeetavate varalistele õigustele või õigusele vanglaväliseks suhtluseks märkimisväärsed tagajärjed. Kõrge hinnaga telefoniühenduse loomine ei täida vanglavälise suhtlemise eesmärki soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (
Asjaolu, et kinnipeetaval on õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised võimalused – seega vanglal puudub kohustus selliseid tehnilisi võimalusi luua –, ei tähenda, et kaebaja õigusi telefoni kasutamise võimaluste loomiseks tehtavad toimingud, sh teenusepakkuja leidmine, ei puuduta. Telefoni kasutamise võimaluste loomine võib olla keerukas ja kulukas, samuti on õigustatud telefonikõnede tasu jätmine kinnipeetavate kanda, ent vaadeldavatest sätetest ei saa teha järeldust, et vangla ei pea tehniliste võimaluste olemasolu korral hoolitsema selle eest, et kinnipeetavate kulutused telefoniteenusele ei oleks ebamõistlikult suured. Vanglavälist suhtlemist soodustab kõige enam selliste telefoni kasutamise võimaluste loomine, mis kinnipeetavate sissetulekuid arvestades vanglavälist suhtlemist ei takista. Kuigi kinnipeetaval ei ole õigust nõuda telefoniteenuse pakkuja leidmiseks riigihanke korraldamist, on vanglal kohustus tehniliste võimaluste olemasolu korral leida operaator, kes pakub kinnipeetavatele telefonikõnesid mõistliku hinnaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et teenuse hind, mis on väljaspool vanglat viibivatele isikutele pakutavast mitu korda kõrgem, on igal juhul mõistlik. Ennatlik on seetõttu halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Määruskaebus tuleb seetõttu rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.