Menetlusalune isik Meelis Poolak isikukood 37411194236, elukoht XXX, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Meelis Poolak Liiklusseaduse 201 lg 2;
S § 63 lg 1 alusel arest 10 (kümme) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 10.04.2013.a. kell 11.00 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Liiklustalitusmenetlus Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 10.04.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1305062 selle kohta, et Meelis Poolak 10.04.2013 kella 11.00 Harjumaal Tallinnas Spordi tn Tedre tn ja Nõmme tee vahel liikus Nõmme tee suunas. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Meelis Poolak rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; §
Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 11.04.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Meelis Poolak kohtuistungil kaitsjat ja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Sõitis ainult mõne meetri, tõi auto remondist ära. Loomulikult oleks võinud ka remontija auto välja ajada, kuid seda tegi tema. Palub määrata ÜKT või aresti kandmine ositi. Vaja on maksta üüri ja teha ÜKT tunde, mis on määratud kriminaalasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Meelis Poolak ´ut tuleks karistada LS § 201 lg 2; §
Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kuna rikkumise asjaolud ei ole nii raksed, siis või karistada sanktsiooni keskmises määras. Ei toeta ÜKT määramist, kuna on korduvalt karistatud. Osti aresti määramise jätab kohtu otsustada. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; §
lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.3); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes ( t lk.6); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kehtivaid juhilubasid ei leitud ( t lk.4); Kindlustuskaitse kehtivuse kontroll väljavõttega, millest nähtub, et mootorsõidukil Audi 100 reg. nr. XXX puudus kehtiv liikluskindlustus (t lk. 11); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt (t lk.12); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused ( t lk.13-17) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Meelis Poolak ´ule karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Meelis Poolak´ut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Meelis Poolak ´ut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Meelis Poolak´u kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Meelis Poolak ´ ule peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Meelis Poolak ´u näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Meelis Poolak ´ut on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Meelis Poolak´u suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, arvestades toimepandud tegusid, süü suurust ja menetlusaluse isikut iseloomustavaid andmeid. Ka eelnevad karistused, s.o. 18.01.2013.a. Pärnu Maakohtu otsus (t lk 14 pöördel) 30 päeva aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et teda on alles hiljuti karistatud arestiga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist. Meelis Poolak taotles tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Meelis Poolak ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik 2 kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Meelis Poolak on süstemaatiliselt pannud toime väärtegusid ning teda on karistatud korduvalt, s.h arestiga, kuid aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Meelis Poolak ´u arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et Meelis Poolak suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Samuti leiab kohus, et Meelis Poolak suhtes ei esine aluseid kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; §
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.