Kohtuasi 4-13-3772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2013.a Rakvere Väärteoasja number 4-13-3772 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Linda Tal

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks järgmiste tõenditega: õiend isiku tuvastamise kohta, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, videosalvestus. Eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse §s 90 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

1. Menetlusalune isik on leidnud, et käesoleval juhul esines väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, kuivõrd puudus alus asja arutamiseks kiirmenetluses. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Käesoleval juhul on menetlusalune isik kiirmenetluse otsuses allkirjaga kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on andnud ütlusi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Ütlusi kinnitas ta enda allkirjaga. Samuti on menetlusalune isik enda ülekuulamise protokollis kinnitanud, et VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ta on teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud ja menetlusaluse isiku väited, nagu puuduks kiirmenetluse kohaldamiseks alus ja väärteomenetlust on oluliselt rikutud, põhjendamatud. Olukorras, kus menetlusalune isik ei olnud nõus kiirmenetluse kohaldamisega, oli tal võimalik enda ülekuulamise protokolli ütluste või allkirja andmisest keelduda ja sel juhul oleks asja arutatud üldmenetluses. Kuivõrd menetlusalune isik seda võimalust ei kasutanud, on põhjendamatud tema väited, nagu poleks menetlusalune isik olnud nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetlust kohaldades rikkunud väärteomenetlusõigust. 4 Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
2. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et talle määratud rahatrahvi suurus ei ole kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 66 trahviühiku ulatuses, s.o summas 264 eurot. Seega on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse määr üle sanktsiooni keskmise määra.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud karistust kergendavateks asjaoludeks isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning asjaolu, et isik aitas kaasa menetluse läbiviimisele. Samuti arvestas menetleja sellega, et isikul ei olnud kehtivaid karistusi. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Kohus on tuvastanud, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on aru saanud enda rikkumise tõsidusest, tegemist on tema esmakordse rikkumisega ja isikul puudub sissetulek, siis on võimalik vähendada menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra. Kohus leiab, et olukorras, kus on olemas karistust kergendavad asjaolud, s.o menetluse läbiviimisele kaasaaitamine ja puhtsüdamlik kahetsus, kuid puuduvad karistust raskendavad asjaolud, ei ole põhjendatud karistuse määramine üle keskmise sanktsiooni määra. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, on käesoleval juhul proportsionaalseks karistuse määraks rahatrahv 33 trahviühiku ulatuses, s.o summas 132 eurot. 9. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Linda Tali kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Martin Runno 25.05.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220132566389, millega määrati Linda Tali’le liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses, s.o summas 264 eurot, karistuse määramise osas. Kohus teeb uue otsuse, millega mõistab Linda Tali’le Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 33 trahviühiku ulatuses, s.o summas 132 eurot. 10. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses palunud talle võimaldada tasuda rahatrahv ositi.

§ 66

lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist õpilasega, kellel puudub sissetulek, tuleb tema taotlus rahuldada ja võimaldada tal tasuda rahatrahv summas 5 132 eurot ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates septembrist 2013 kuni augustini 2014 (k.a) tuleb menetlusalusel isikul tasuda igakuiselt vähemalt 11 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. 10. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Maakohus juhindus VTMS § 132 p 2; 133; 134; 135 nõudeist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6