KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Harju Maakohus 24 juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4124 Kohtunik Katre Poljakova Julia Zautina Nikolai Mihhaltšenkov väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Nikolai Mihhaltšenkov, isikukood Vabariigi kodanik, elukoht: XXX; Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteo menetleja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada Nikolai Mihhaltšenkov Liiklusseaduse 201 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks arest 6 (kuus) päeva.
- Lugeda Nikolai Mihhaltšenkov´i aresti kandmise aja algust alates väärteoasjas nr 4-12-6281 mõistetud karistuse ärakandmisest. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord 39212200227, Eesti Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik M. Männik on 23.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322580 selle kohta, et Nikolai Mihhaltšenkov 23.06.2013.a kella 16.40 ajal Harjumaal, Kõue vallas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee
- km juhtis mootorsõidukit MB reg nr XXXomamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 24.06.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Nikolai Mihhaltšenkov selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Nikolai Mihhaltšenkov kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitusi ja ütlusi juhtunu kohta anda ei soovi. Palub võimalust, et saaks pärast esimese aresti ärakandmist minna korraks koju, et võtta kaasa vajalikud asjad, kuna ema keeldub neid talle toomast. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Nikolai Mihhaltšenkovit tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 10 päeva. Karistuse kandmise algust Nikolai Mihhaltšnkovil lugeda peale seda, kui viimane on ära kandnud temale väärteoasjas nr 4-12-6281 mõistetud karistuse. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Nikolai Mihhaltšenkovile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik Nikolai Mihhaltšenkov juhtis väärteotoimepanemise ajal mootorsõidukit ning temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Antud faktid loeb kohus tõendatuks Nikolai Mihhaltšenkov suhtes 22.10.2012.a ja 23.06.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, karistusregistri väljavõttega sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Menetlusalune isik Nikolai Mihhaltšenkov tunnistas end juhtunus süüdi, selgitusi juhtunu kohta anda ei soovinud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Nikolai Mihhaltšenkov pidi teadma, et pidi teadma, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Nikolai Mihhaltšenkovil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, sest kehtivaid juhilubasid temale väljastatud ei ole, samuti on teda eelnevalt s.o 22.10.2012.a juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Nikolai Mihhaltšenkov käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine omamata selleks vastavat õigust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Nikolai Mihhaltšenkov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub töökoht s.t menetlusalusel isikul puudub kindel igakuine sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks Nikolai Mihhaltšenkovit karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Nikolai Mihhaltšenkovit ka varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole Nikolai Mihhaltšenkov hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. KarS § 66 lg 1 kohaldamine ei ole antud juhul võimalik, kuna Nikolai Mihhaltšenkov ei ole kohtule esitanud selliseid tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit iseloomustavaid andmeid, mis võiksid tuua kaasa vajaduse määrata karistuse kandmine ositi. Kohus asub seisukohale, et Nikolai Mihhaltšenkovit on vajalik karistada sellise karistusega, mis piiraks tema vabadust ja isoleeriks ta lühikeseks ajaks ühiskonnast, andes talle võimaluse karistust kandes oma tegude raskuse ja laadi üle järele mõelda ja kaitsta selle perioodi jooksul ka ühiskonda üldohtlikul viisil käituva kodaniku eest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/