3-11-1495/88

3-11-1495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-1495 Haldusasi OÜ Heström Puhastusteenindus kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.05.2011 maksuotsus nr 12.2-3/3644-21 - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2012 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Heström Puhastusteenindus esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja MTA Lääne maksu- ja tolliameti esindaja Anu Toomemägi ja Marika Salmistu RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata OÜ Heström Puhastusteenindus kaebus haldusasajas nr 3-11-
3. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. oktoobril
5. ASJAOLUD I kd 17.05.2011 MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2-3/3644-21 määrati OÜ-le Heström Puhastusteenindus tasumiseks maksusumma 33 424.58 eurot (tl 13-24). 15.06.2011 postitas OÜ Heström Puhastusteenindus kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes (tl 5-11). 1 3-11-1495 21.06.2011 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja võeti kaebus menetlusse (tl 44). 02.09.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 49-52). 20.09.2011 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 182185). 24.11.2011 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus 20.09.2011 määrusele (tl 200-201). II kd 26.01.2012 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 10). 04.05.2012 toimus kohtuistung (tl 15-18). 22.05.2012 esitas kaebaja taotluse asjas täiendavate tõendite juurde võtmiseks (tl 22-33). 29.05.2012 esitas vastustaja arvamuse kaebaja taotluses ja taotluse täiendavate tõendite juurde võtmiseks (tl 35-36). 13.06.2012 määrusega lahendas kohus menetlusosaliste taotlused (tl 53-54). 20.06.2012 taotles kaebaja täiendavate tõendite välja nõudmist ja selgitusi (t 57-58). 06.07.2012 esitas vastustaja seisukoha ja tõendid kaebaja taotlusele (tl 62-200). III kd 24.08.2012 esitas kaebaja teesid ja menetluskulude dokumendid (tl 119-134, 136-150). 10.09.2012 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 153-154). 18.09.2012 esitas vastustaja seisukoha teesidele (tl 157-158). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses toodud seisukohad ei ole põhjendatud ning kaebuse esitaja tegevuse täiendav maksustamine ei ole seaduslik. Vastustaja on tõendeid vääralt hinnanud ja tuginenud ebausaldusväärsetele tõenditele. Kaebaja väiteid toetavad tõendid on vastustaja jätnud hindamata ega ole seda põhjendanud. Kontrollaktis ja maksuotsuses tehtud järeldused on motiveerimata ega tugine tõenditele. Vastustaja on rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kaebaja poolt esitatud selgitused ja dokumentaalsed tõendid on vastustaja arvestamata jätnud. Vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud eriarvamuses esitatud kaebaja argumente tõendite osas. Maksuhaldur on eriarvamuses toodut käsitlenud pealiskaudselt, analüüsimata kaebaja poolt esile toodud konkreetseid puudusi. OÜ Phar-Fare Grupp on varjanud oma käivet ja maksud tasumata jätnud ning ettevõte soovib vastutusest vabaneda. Sarnasele olukorrale võib viidata ka OÜ-ga Pro-Steel seonduv, kuigi OÜ Pro Steel esindaja kinnitab tööde teostamist. Asjakohatu ja tõenditega vastuolus on maksuhalduri järeldus, et OÜ Pro-Steel ei ole tegutsev ettevõte olukorras, kus ettevõtte juht ise kinnitab vastupidist. Asjaolu, et maksuhaldur on läbi viinud maksumenetlusi, kus OÜ Phar-Fare Grupp rekvisiitidega arveid on esitatud erinevate kaupade ja teenuste kohta, ei tõenda veel kaebaja tegevuse ebaseaduslikkust. Kui vastustajal ei ole võimalik kontrolli teostamiseks ettevõtte juhtorganite liikmeid äriühingu juriidilisel aadressil kätte saada, ei tähenda, et ettevõte ei olnud kättesaadav ega tegutsenud varem või et ta ei tegutse mõnes teises kohas. Asjakohatu ja tõenditele mittevastav on vastustaja järeldus nagu puuduks L. Ll igasugune informatsioon OÜ Phar-Fare Grupp ja OÜ Pro-Steel kohta. Maksumenetluses ei ole kaebajale piisavalt selgitatud, kui täpselt ta peaks teenusega seotud asjaolusid tagantjärgi teadma. Seda olukorras, kus tegemist on lihttöödega, milledele ei anta ka garantiid. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei ole L seletused erinevalt T. P omadest usaldusväärsed. Kaebajale jääb arusaamatuks J. N seletuste ebausutavaks lugemine tema ütluse pinnalt labidatest ja luudadest. N selgitab, miks ta on sularahaga arveldanud ja töötajatele palka sularahas maksnud. Sellest ei ole mingit järeldust tehtud. 2 3-11-1495 Maksuotsuses ei ole arvestatud dokumentaalsete tõenditega. Maksuotsus ega selle lisad ei kajasta teenusega seotud dokumente ega põhjenda, miks nendega ei tule arvestada. Kaebaja leiab, et dokumentidega ei ole arvestatud põhjusel, et maksuhaldur ei viinud kaebaja suhtes läbi sisulist kontrolli. Sel põhjusel on maksuotsus motiveerimata ja õigusvastane. Kaebaja täiendavaks maksustamiseks puudub alus. Kaebaja leiab, et ta on käitunud heas usus. Kaebaja oli kindel selles, et talle osutavad teenust maksuotsuses märgitud isikud. Kas nimetatud isikud osutasid teenust enda vahenditega või kasutasid selleks alltöövõtjaid, ei oma maksustamise ja tööde teostamise osas tähendust. Tegemist on nö lihttöödega, mille puhul kehtivad lihtsustatud nõuded. Kaebaja leiab, et eeldused käibemaksu mahaarvamiseks on täidetud ja tõendatud. Maksuotsuses on mitteammendavalt analüüsitud küsimus kaebaja hoolsuskohustusest. Ühtlasi on käsitlemata jäänud võimalikud kaebaja vastutust vähendavad asjaolud. Maksuotsus on algusest peale ebaobjektiivne ja kaebaja kahjuks kallutatud. Maksuhaldur on põhjendamatult kõrvale lükanud ka kaebaja võimaliku heausksuse analüüsi. Maksuhalduri selge veendumuse kujunemine kaebaja vastutuse osas ei ole maksuotsuse pinnalt jälgitav. Maksuhalduri järeldused on ennatlikud ja ei tugine kõigile asjas kogutud tõenditele nende vastastikuses seoses ja kogumis. Kaebaja leiab, et ka täiendava tulumaksukohustuse panemine on samuti ebaseaduslik. Kaebaja on soetanud teenused arveid esitanud isikutelt. Vastustaja poolt tulumaksu täiendav määramine olukorras, kus teenused on reaalselt soetatud ning need on kaebuse esitaja ettevõtluses kasutatavad, on vastuolus ka seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on enda ettevõtluseks pidanud soetama vaidlusalustel arvetel märgitud kaupu. Vaidlust ei ole ka soetatud kaupade kasutamises kaebuse esitaja ettevõtluses. Lähtudes maksevõimelisuse põhimõttest ei saa ulatuses, milles kaebuse esitaja tegi ettevõtluses kasutatavate teenuste soetamiseks kulutusi, kaebuse esitaja vara vähenemine olla käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning järelikult on vastavas osas väiksem ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatav tulumaksusumma. Teenuse soetamiseks vajalike kulutuste kindlaks määramine on aga asjas määrava tähtsusega. Ettevõtluse tarbeks tehtud kulutuste kindlaks määramiseta ei ole võimalik määrata kindlaks ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Kuni ettevõtlusega mitteseotud kulude summa ei ole kindlaks määratud, ei ole võimalik määrata kindlaks ka tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Maksuhalduril on kaebaja väidetavate ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamiseks kohustus määrata kaebaja raamatupidamisdokumentide alusel (või vajadusel hindamise teel) kindlaks ettevõtluses kasutatud teenuste soetamiseks vajalikud kulutused ja sellega tuleb arvestada. Ostja peab kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks alati kontrollida ka müüja esindaja volitusi või seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Antud asjas tuleb eeldada, et kaebaja tegutses heas usus, pidades arvel kauba müüjana märgitud isikut ka tegelikuks kauba müüjaks. Kuivõrd kaebaja on eeldanud teenuste soetamist maksuotsuses märgitud isikutelt ning ta on olnud piisavalt hoolas isikusamasuse tuvastamise nõude täitmisel (isikud on olemas ja tuvastatud), ei saa ega pea kaebuse esitaja vastutama teiste isikute (maksu)kohustuste võimaliku täitmata jätmise eest. Vastustaja kaebust ei tunnista. Kontrollaktile esitatud eriarvamuses ei ole tõendeid esitatud moonutatud kujul. OÜ-d Phar-Fare Grupp puudutavate tehingute osas on tehtud kindlaks, et ettevõte ei ole olnud tegev. Asjaolu, kas OÜ Phar-Fare Grupp esindusõigusliku isiku näol oli tegemist probleemse isikuga või mitte, ei puuduta kaebaja maksustamist. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd OÜ Pro-Steel juhatuse liikme J. Ne selgitused on üldised ning ei kattu kaebaja poolt esitatuga, ei saa ainuüksi kinnitust Mustamäe PERH-s käimisest ja 3 3-11-1495 kokkusaamisest pidada usaldusväärseks kinnituseks tehingute toimumisest. Maksustamisel on määrav see kas ja millises mahus kaupu või teenuseid tegelikkuses soetati. Kuna maksukohustuse määramise aluseks ei ole ka asjaolu, kas ja millised ettevõtted oma maksukohustused täitmata jätnud on, ei pidanud maksuhaldur maksuotsuses lahkama ka kaebaja püstitatud küsimust - milles on süüdi OÜ Heström Puhastusteenintus. Asjaolu, kas OÜ Pro-Steel on tegutsev ettevõte või mitte, ei saa muuta maksuotsust, sest kõikide tõendite kogumis hindamisel on tehtud põhjendatud järeldused sellest, et kaebaja ei ole arvetel näidatud alltöövõttu OÜ-lt Pro-Steel faktiliselt soetanud. OÜ-dele Phar-Fare Grupp ja ProSteel ehitusobjektidel viibimise ning tööohutuse eeskirjade tutvustamise kohta on antud seletused. Koostoimes kaebaja ning nii OÜ Pro-Steel kui ka OÜ Phar-Fare Grupp juhatuse liikmetelt võetud seletustega, on piisavalt alust väiteks, et tehinguid arvetel näidatud kujul ja poolte vahel toimunud pole. Vastasel juhul ei oleks seletused üldised ja oletuslikud ning põiklevad. Täiendavalt annab aluse väiteks tehingute mittetoimumisest maksuotsuse lk 15 tabelis 8 ning lk 16 tabelis 9 toodud analüüs, kust nähtub et väidetavatele töövõtjatele tasutud summad ületavad AS-lt Koger & Partnerid saadud summat kokku 553 739,71 krooni ning AS-lt Basic Ehitus saadud summat 117 607,44 krooni. Vastustaja arvates ei ole juba eluliselt usutav kaebaja väide sellest, et ta oli algusest peale sunnitud võtma vastu pakkumisi mis lõppevad kahjumiga ja seda liiatigi olukorras, kus ettevõttel endal puudusid varad ning ettevõte ise oma majandustulemustega kahjumis. Vastustaja kinnitab, et kõiki tõendeid on analüüsitud vastastikuses seoses. Asjaolu, kui suures ulatuses kajastas kaebaja väidetavate alltöövõtjate rekvisiitidega arveid, ei tõenda arvetel näidatud tehingute faktilist toimumist poolte vahel, kuivõrd kõik muud tõendid näitavad, et tehinguid faktiliselt ei toimunud ning kaebaja kasutas vaid OÜ Phar-Fare ning OÜ Pro-Steel rekvisiitidega arveid oma maksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha väljaviimiseks. Ühelgi OÜ Phar-Fare ning OÜ Pro-Steel rekvisiitidega arvel ei ole märgitud ära kaupu. Olukorras, kus kaebaja jääb enda juurde selles, et ta on raamatupidamises kajastatud OÜ Phar-Fare ning OÜ Pro-Steel rekvisiitidega arvetel näidatud teenust soetanud, ei saa kaebaja nõuda paralleelselt maksusumma hindamist MKS § 94 lg-le 1 ja 2 tuginedes. Hindamist ei saa nõuda olukorras, kus kaupa või teenust pole soetatud sest puuduvad kulud, mida hinnata. Vastustaja leiab, et maksuotsus on piisava põhjalikkusega motiveeritud ning vastavuses nii HMS § 56 lg 1, MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 kui ka MKS § 95 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Maksuotsuse õiguslik alus on ära toodud maksuotsuse lk 19-
6. tõenditega. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 15.06.2011 vastustaja 17.05.2011 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel on maksuhaldur jätnud maksustamisel arvestamata tema argumendid eriarvamusele. Kaebaja on eriarvamuses andnud selgitused pakkumiste saatmise, kahjumi arvestamise ning lisatööde ja uute objektide saamise osas. Samuti on selgitatud alltöövõtjatega läbirääkimiste positsioone, lisakulude kandmise tagajärgi. Eriarvamusel puuduvad märkused lisade esitamise kohta (tl 73, 74). 4 3-11-1495 Maksuotsuse p 1 on maksuhaldur ära toonud kaebaja poolt eriarvamuses esitatud väited ning andnud neile hinnangu, mille tulemusel jõudis järeldusele, et kaebaja poolt ei ole esile toodud uusi asjaolusid, mis muudaksid antud juhul maksustamise aluseid. Lähtudes eeltoodust on maksuhaldur arvestanud kaebaja argumentidega, kuid jõudnud maksuotsuses järeldusele, et neid ei saa võtta aluseks maksuotsuse koostamisel. Kaebaja väidetel ei ole maksuhaldur tema argumente sisuliselt hinnanud. Kaebaja viitab kaebuses, et maksuhalduri etteheited eriarvamuses esitatud paljasõnaliste väidete osas on asjakohatud, kuna ta analüüsis vastustaja enda poolt kogutud tõendeid. Hinnates eriarvamust, ei too kaebaja esile konkreetseid faktilisi asjaolusid ega arvestusi seoses pakkumiste, äriühingu suutlikkuse kohta ja/või isikute andmeid, mis kinnitaksid/selgitaksid kaebaja eriarvamuses esile toodud puuduseid. Kaebaja ei viita konkreetsetele tõenditele, mida vastustaja on valesti hinnanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja subjektiivsed hinnangud ja järeldused OÜ Phar-Fare Grupp esindaja T. P käitumise kohta - tegemist on probleemse isikuga, kelle käitumine näitab, et isik ilmselt varjab tegelikke asjaolusid ning ei saa välistada, et äriühing on juba algselt plaaninud jätta maksud maksmata - ei ole seotud kaebaja maksustamisega (tlk 6). Kohtu hinnangul on eriarvamuses antud selgitused üldsõnalised ning kirjeldavad kaebaja tegutsemise põhimõtteid, viitamata ühelegi konkreetsele pakkumisele/alapakkumisele ja/või tehtud pakkumiste arvestustele, alltöövõtjale, lisatööle või objektile ning kohus nõustub makshalduri hinnanguga, et kaebaja on eriarvamuses esitanud paljasõnalisi väiteid. Kaebaja eriarvamuses andnud selgituste kohaselt tuli tal majanduslanguse tingimustes tööde vastuvõtmisel kahjumiga arvestada, kuna muul viisil ei olnud võimalik püsida konkurentsis. Käesoleval juhul on maksuotsusega tuvastatud, et kaebaja on saanud
8. aastal teenuste osutamisest AS-le Koger & Partnerid 696 629,29 krooni ning tasunud alltöövõtjatele 1 250 369 krooni, mille tulemusel moodustab kaebaja kahjum kokku 553 739.71 krooni (tl 20). Kohtu arvates on usutav, et äriühing plaanib teatud majanduslikes tingimustes alapakkumiste tegemist ja/või pakkumiste tegemist omahinnaga, kuid alapakkumis(t)e tegemine üle 44% - lise kahjumi arvestusega ei ole eluliselt usutav ka majanduslanguse ajal. Kaebaja väidetel on ebaõige maksuhalduri järeldus selle kohta, et OÜ Phar-Fare Grupp puhul ei ole tegemist ettevõtlusega tegeleva ettevõttega. Kaebaja hinnangul on antud ettevõte pigem varjanud oma käivet ning ettevõtte omanik T. P varjab tegelikke asjaolusid ja valetab. Kaebaja esindaja L. L on maksumenetluses andnud seletuse kus märgib OÜ Phar-Fare Grupp kontaktisiku osas, et kedagi ülemust ei olnud. Kuidas äriühinguga kontakti sai, ei mäleta. Oli üks vene poiss, kellelt kaebaja informatsiooni sai, ühtegi nime ei mäleta. Arvatavasti oli mingi telefoni number, mida enam alles ei ole. Samuti on L. L arvamusel, et kui inimene ise kinnitab, et on mingist firmast, siis järelikult nii ka on. L. L selgitab, et alati kontrollib äriühingu kohta andmeid krediidiinfost, kuid volitusi kaebaja poolt ei küsitud. Nimeliselt ega arvuliselt ei oska kaebaja OÜ Phar-Fare Grupp töötajaid objektidel nimetada. Arved ja aktid sai arvatavasti posti teel. Kokkulepped äriühinguga olid suusõnalised, töötajad tulid objektile oma transpordiga. Kaebaja esindaja oma seletuse kohaselt ei tea, kes oli OÜ Phar-Fare Grupp esindaja, kellelt ta arve sai ega tea, kes on T. P, võib olla osaühingu raamatupidaja (tl 65 pöördel, 66, 67). Tulenevalt L. L seletusest ei tuvastanud ta vaidlusaluse tehingu teist poolt ega teadnud anda selgitusi vaidlusaluse tehinguga seotud faktiliste asjaolude osas. Kui ka eeldada, et kaebaja ei saanud maksumenetluses seletust andes aru, nagu märgib kaebaja eriarvamuses, et väikseimgi detail omab maksumenetluses tähendust (tl 73 pöördel), oli kaebajal võimalus kohtumenetluses täpsustada vaidlusaluste tehingute faktilisi asjaolusid ning esitada tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kaebaja antud võimalust kasutanud ei ole. 5 3-11-1495 Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Phar-Fare Grupp juhatuse liige oli vaidlusalusel ajal T. P, kes on andnud maksumenetluses seletuse. Seletuse kohaselt võttis ta firmasse tööle direktoriks J, vist L´i, kes organiseeris tööd ja koostas dokumendid. T. P seletuse kohaselt andis ta äriühingu müümisel uuele omanikule üle kõik need dokumendid, mis oli vaja anda. Ülejäänud rebis puruks, kuna tal ei olnud neid kuskil säilitada. OÜ Heström Puhastusteenindus nimi T. P´le ei meenu ning midagi konkreetset selle firmaga seoses ei meenu ega tea nimetatud firmast midagi. Äriühingu nimel kaebajale arvete edastamisega ei tegelenud. L. L´t näinud ei ole ja selle nimelisest isikust ei ole kuulnud, objektidel käinud ei ole ja töid üle andnud ei ole. Arved ja aktid ei ole T. P poolt koostatud ega allkirjastatud (tl 133 pöördel, 134, 135). Maksumenetluses on andnud seletuse ka J. L. Nimetatud seletuse kohaselt ei välista ta OÜ-s Phar-Fare Grupp praktika ajal töötamist, kuid mingit raha ega töötasu ta äriühingust ei saanud (tl 138, 137 pöördel). Kaebaja ei ole kirjeldanud selliseid faktilisi asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et T. P on andnud maksumenetluses valeütluseid. Lähtudes eeltoodust ei kinnita OÜ Phar-Fare Grupp esindaja maksumenetluses antud seletuses tehingute toimumist kaebajaga. Kaebaja väidetel kinnitab OÜ Pro-Steel esindaja vaidlusaluste tööde teostamist, kuid on jätnud maksud tasumata. Kuna tegemist oli tegutseva äriühinguga, jääb arusaamatuks maksuhalduri järeldus, et tegemist ei olnud tegutseva ettevõttega. Kaebaja esindaja L. L on oma maksumenetluses antud seletuses märkinud, et kirjalikku lepingut äriühinguga ei olnud, oli suuline kokkulepe. Kontaktandmeid ei ole säilinud ning ei tule meelde, kes oli äriühingu kontaktisik. Äriühingu esindajalt volitust ei küsinud ega tea palju inimesi firmal oli, arved tulid arvatavasti postiga (tl 67, 67 pöördel). Maksumenetluses on andnud seletuse ka OÜ Pro-Steel juhatuse liige vaidlusalusel ajal J N, kes antud seletuse kohaselt ei mäleta kuidas kaebajaga tehing kokku lepiti. Põhja-Eestis olid ka mõned objektid, kuid täpselt enam ei mäleta. Ta käis objektil, ei mäleta, kes objektil olid. Suhtles asjaajamises meili teel, telefoni teel ei saanud kaebaja esindajat kätte. Tolleaegseid meile alles ei ole. Sai kokku kaebaja esindajatega, esindaja käest volitust ei küsinud, esindaja nime ei mäleta, kaebaja kontaktandmeid enam ei ole. J N´e seletuse kohaselt tehti kaebaja tellimusel ehitusjärgset koristusteenust, mille tegemiseks kasutas alltöövõtjat, keda ei mäleta ning ei tea, kellele maksis tehtud tööde eest. J N´e seletuse kohaselt käis ta objektil kaks või kolm korda ning ei tea, kes hankis tööriided, töövahendid, kust telliti konteinerid, millised ettevõtted objektil töötasid ja palju töötajaid seal töötas. J N´e kinnitusel on OÜ Pro-Steel arved tema koostatud ja allkirjastatud, mis edastati kas meili või posti teel. Kaebaja maksis ülekannetega. Sularaha võttis pangast välja ja maksis alltöövõtjatele, kelle nime ei mäleta (tl 143 pöördel, 144) Hinnates OÜ Pro-Steel juhatuse liikme seletust, ei eita juhatuse liige tehingute sõlmimist kaebajaga, kuid kohtu hinnangul ei kinnita juhatuse liikme üldsõnalised kirjeldused tehingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid ning umbisikulised viited võimaliku tehingu osalis(t)ele tehingute reaalset toimumist. OÜ-l Pro-Steel endal puudusid töötajad teenuste osutamiseks ning juhatuse liige ei teadnud, kes talle alltöövõtu korras vaidlusalused tööd tegid ja kellele ta tehtud töö eest tasu maksis. Lähtudes eeltoodust ei kinnita OÜ Pro-Steel juhatuse liikme seletused kaebaja väiteid alltöövõtu soetamise kohta nimetatud äriühingult. Kaebaja väidetel käitus ta heas usus. Kaebaja ei saa vastutada teiste isikute maksukohustuste võimaliku täitmata jätmise eest. Kaebaja oli kindel, et teenust osutavad talle arvel märgitud isikud ning ta on olnud piisavalt hoolas isikusamasuse tuvastamise nõude täitmisel. 6 3-11-1495 Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-3-1-29-03, pd 9 ja 10;
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12;
13. mai
14. a otsus asjas nr 3-3-1-43-03, p-d 9-11;
15. juuni
16. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, p-d 8, 9 ja 13;
17. juuni
18. a otsus asjas nr 3-3-1-52-03, p-d 10-12;
19. juuni
20. a otsus asjas nr 3-3-1-49-03, p 18) selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Seega asjaolust, et müüja/teenuse osutaja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja/teenuse saaja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kaebusest ega kaebaja väidetest ei selgu, milline tõend kinnitab kaebaja väiteid selle kohta, et tema puhul oli tegemist heauskse ostjaga. Kaebaja on maksumenetluses antud seletuses märkinud: “… Fakt on see, et kui inimene ütleb, et ta on sellest firmast, siis järelikult nii ka on. Meie ei ole volitust küsinud …“ (tl 65 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjendust ka sellele, et kohapeal ei toimunud objektide ülevaatust ning tehtud tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Eelpool kirjeldatud kaebaja käitumine ei ole omane äris mõistlikult käituvale isikule. Lähtudes eeltoodust ei näidanud kaebaja üles äris tavapärast hoolsust ega tuvastanud teenuse osutajat, seega ei võinud kaebaja arvetele kantud andmeid usaldada. Hinnates eelpool toodud seletusi, ei tuvastanud kaebaja esindaja vaidlusaluste tehingute tegemisel, tööde teostamise ega ka hiljem vaidlusaluste tehingute teist poolt. Seega jättis kaebaja kindlaks tegemata teenuse tegeliku osutaja ning järelikult ei näidanud kaebaja üles äris nõutavat hoolsust. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid seoses teenuste teostamisega, tehtud tööde vastuvõtmisega, teenuste teostamise kohta koostatud dokumentidega, vaidlusaluste tehingupoolte esindajate seletusi tehingute teostumise asjaolude osas ning arvestades asjaolu, et kaebaja ei pidanud vajalikuks ega teinud midagi selleks, et tuvastada tehingu tegelikku poolt, kinnitavad eelpool toodud asjaolud kohtu hinnangul kogumis, et kaebaja pidi teadma, et tegemist polnud tegelike teenuste osutajatega. Kuna tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kaebaja poolt kirjeldatud teenuse saamise faktilised asjaolud ja äriühingud/isikud usaldusväärselt kindlaks tehtud, ei tõenda ainuüksi teenuste teostamine, et teenused on osutanud vaidlusalustel arvetel märgitud äriühingute poolt. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ainuüksi deklaratsiooni alusel ei ole võimalik tuvastada, milline oli (vaidlusaluste) tehingute puhul teenuseosutaja maksukohustus ning kas või kuivõrd on seda täidetud. Kaebaja väidetel ei ole asjas vaidlust selles, et kaebaja on enda ettevõtluseks pidanud soetama vaidlusalustel arvetel märgitud kaupu. Vaidlust ei ole ka soetatud kaupade kasutamises kaebuse esitaja ettevõtluses. Vastustaja väidetel ei ole ühelgi OÜ Phar-Fare Grupp ja OÜ Pro-Steel rekvisiitidega arvetel märgitud ära kaupu (tl 51). Kaebaja vastustaja nimetatud väiteid vaidlustanud ei ole, samuti ei ole kaebaja viidanud konkreetsetele arvetele ega täpsustanud milliseid kaupu ettevõtluse tarbeks soetati. Maksuotsuses on koostatud tabelid kuupäevade, arvete nr-te, sisu, summa järgi, mille kohaselt ei ole ühegi arve sisuks märgitud kaupu (tl 14, 15 pöördel, 17 , 17 pöördel, 18). Lähtudes eeltoodust on kaebaja eelpool toodud väide ainetu. 7 3-11-1495 Kaebaja väidetel oli maksuhalduril kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamiseks kohustus määrata kaebaja raamatupidamisdokumentide alusel (või vajadusel hindamise teel) kindlaks ettevõtluses kasutatud teenuste soetamiseks vajalikud kulutused ja sellega arvestada. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel lähtunud kaebaja poolt esitatud raamatupidamise algdokumentidest, kaebaja esindaja seletusest, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidest ning seletustest. Maksumenetluses on maksuhaldur nimetatud tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et OÜ Phar-Fare Grupp ja OÜ Pro-Steel ei ole kaebajale reaalselt teenuseid osutanud (tl 13, 14). Seega on kaebaja maksukohustus tuvastatud raamatupidamisdokumentide alusel. Lähtudes MKS § 94 lg 1 võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS § 94 lg 1 esimeses lauses tähendab sõna "võib" maksuhaldurile volituse andmist kaaluda, kas maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud tuleks tuvastada hindamise teel. Käesolevas asjas on maksuhaldur asunud seisukohale, et hindamine antud juhul ei ole vajalik. Kaebaja leiab kaebuses, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid valesti hinnanud. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on maksuhaldur kogutud tõendeid valesti hinnanud, ei ole lähtudes MKS § 94 sätetest aluseks maksusumma määramiseks hindamise teel. Hinnates asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning tuvastatud asjaolusid, on maksumenetluses kogutud tõendite alusel olnud võimalik tuvastada kaebaja maksukohustuse aluseks olevad asjaolud. Maksuvõimelisuse printsiip ütleb, et makse tuleks koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju isikud on võimelised maksma. Isiku võime makse maksta oleneb nende varast ja sissetulekutest. Vaidlusalusel juhul on maksuhaldur maksumenetluses asunud seisukohale, et kaebaja on ebaseaduslikult jätnud maksmata tasumisele kuuluvad maksud. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud kaebaja maksuvõime vaidlusalusel ajavahemikul ning maksuotsusega määranud tasumisele kuuluva maksusumma. Seega on käesoleval juhul kohtu hinnangul nimetatud printsiipi järgitud. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja/või tehtud järeldused. Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsus selge ja piisavalt motiveeritud. Arvestades seda, et kaebaja on realiseerinud oma kaebeõiguse ja vaidlustanud maksuotsuse kohtus, olid maksuhalduri järeldused kaebajale arusaadavad. Hinnates kaebaja väiteid ja selgitusi maksuotsuse vaidlustamisel, oli maksuotsus ka piisavalt ja arusaadavalt motiveeritud. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. 8 3-11-1495 Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et vaidlusaluste äriühingute nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingutelt teenuse osutamine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Hinnates vaidlusaluste äriühingute äriregistri kandes märgitud juhatuse liikmete maksumenetluses antud seletusi äriühingu esindamise asjaolude kohta, saanuks kaebaja tehinguid teostanud äriühingust ja seda esindanud isikust teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel, kontrollides äriühingu esindaja volitusi. Järelikult kaebaja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku teenuse osutajaga ning maksuhalduril on seetõttu õigus maksustada sellisele teenuse osutajale makstud tasu kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 9