sätestab nõuded hagiavalduse sisule.
lg 1 mõttest tulenevalt on need nõuded kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Esitatud avaldus vastab neile nõuetele. Samuti ei ole rikutud avaldusele esitatavaid vorminõudeid. Tulenevalt RLS §st 22 lg 2 p 7 on kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel. Seega ei ole avaldusel selle menetlusse võtmist takistavaid puudusi ja see tuleb menetlusse võtta. TMS § 28 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvis nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kohtu hinnangul on kohtutäitur oma nõuet piisavalt põhistanud, mistõttu võib asja lahendada puudutatud isikuid ära kuulamata. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendab ka täiteasjade registri väljatrükk (tl 8-9), toimub täiteasjas nr 047/2009/1418 täitemenetlus L. K. O. ja 18.06.2008 kinnistu hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2577/2008 alusel hüpoteegiga tagatud võla 12782,33 euro nõudes S. T. kuuluva kinnistu nr 1345635 asukohaga xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüpoteegi realiseerimiseks. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendab ka täiteasjade registri väljatrükk ( tl 10-11), toimub täiteasjas nr 047/2012/634 täitemenetlus Pärnu Maakohtu 14.03.2012 maksekäsuga nr 211-39973/8 S. T. B. R. P. H. O. väljamõistetud võla 365,26 euro nõudes. Kohtutäituri kinnitusel, mis nähtub ka täiteasjade registri väljatrükkidest, on sissenõue pööratud võlgnikule kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx, mis on arestitud. Registriosa nr 1345635 väljatrükk ( tl 7) tõendab, et S. T. kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx. Kohtutäitur on põhjendanud võlgniku korteriomandile sisenemist vajadusega näidata korteriomandit osta soovivatele isikutele. Kohtu hinnangul on see toiming vajalik täitedokumendi täitmiseks. Tulenevalt TMS §-dest 137 ja 78 müüb kohtutäitur arestitud vara enampakkumisel. Vara müümine eeldab, et nii müüjal kui ostjal on vara seisukorrast ka ülevaade. Vara ostjatel on TMS §-st 85 lg 1 tulenevalt soovi korral õigus müüdavate asjadega tutvuda. Kui vara näol on tegemist korteriomandiga, eeldab kõik eeltoodu ka sisenemist korteriomandi reaalosaks olevasse korterisse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 on asutud seisukohale, et kohtumääruse saamiseks tuleb tõendada võlgniku nõusoleku puudumine ning sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtutäituri kinnitusel pole tal võlgniku nõusolekut olnud võimalik saada, kuna võlgnik ei ela oma korteris ja tema tegelik viibimiskoht pole teada. Kohtu arvates olukorras, kus S. T. tegelik viibimiskoht pole teada ja ta mingit huvi oma korteriomandi suhtes pole üles näidanud, tuleb eeldada võlgniku nõusoleku puudumist. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada siseneda korteriomandi ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil S. T. kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx ( registriosa nr 1345635). 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 Riigikohus ka leidis, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Kohus leiab, et mõistlik on kohtutäituri avalduses esitatud taotlus võimaldada võlgniku ruumidesse sisenemist ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest. 3
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 kohaselt võivad teised menetlusosalised nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest alates selle teatavaks tegemisest isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kuigi see jõustub lõplikult
§-s 466 lõikes 3 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.