KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 04.märts 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 13 – 864 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Tõlk Liilia Kiil Diana Smirnova Väärteoasi Pavel Goldman süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Pavel Goldman; isikukood 37409240244; kodakondsus EV; elukoht: XXX.; töökoht GF OÜ Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2013.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Pavel Goldman Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Pavel Goldman LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada Pavel Goldmani asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 12.04.2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Pavel Goldmani poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Pavel Goldmani suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Targo Nõmmiku poolt on 25.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1269016 selle kohta, et Pavel Goldman juhtis 22.12.2012.a. kella 10.50 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Liivalaia 8 juures, liikudes Veerenni tänava poole, mootorsõidukit BMW 523I, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõidukite juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 12.09.2012 kuni 11.01.
- Kirjeldatud tegevusega rikkus Pavel Goldman LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkust on kohtuvälise menetleja kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et Pavel Goldman pani toime väärteo juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kohtuväline menetleja leidis, et Pavel Goldmani tuleks karistada arestiga. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Pavel Goldman pani toime väärteo juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kuna varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, palub määrata Pavel Goldmanile 6 päeva aresti. Kohtuistungil tunnistas Pavel Goldman end väärteo toimepanemises süüdi, selgitades, et tema vanematel oli televiisor katki läinud. Tahtsid enne aastavahetust lasta korda teha. Teistel pereliikmetel ei ole juhtimisõigust ja tema on ainuke, kes sõidab. Abikaasal on juhiload olemas aga ta ei sõida, ta ei ole 5-6 aastat rooli istunud. Reedel palus teda, et ta istuks rooli ja enne uut aastat võtaks televiisori remondist ära. Sinna naine sõitis ise, sõitis vaevu, hirmsasti närvitses ja paanitses. Kui jõudsid kohale, siis naine ütles, et tagasi ta ei sõida ja rooli ta ei istu. Siis leppis sõbraga kokku, et järgneval päeval ta aitab auto ära tuua. Jätsid auto sinna. Hommikul ei saanud ta sõpra telefoni teel kätte. Vanemad aga juba teadsid, et ta toob remondist televiisori ära ja vanemad ei tea, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Ei tahtnud neid kurvastada ja arvas, et toob ise ära. Telekas oli autos ja seda nägi ka inspektor. Ta on aasta aega töötu olnud, nüüd on vaid kaks kuud tööl käinud. Töökohas on juhtimisõigust väga vaja. On nõus maksma veelkord trahvi, rohkem seda ei juhtu. Tal on oma firma ja ta ei taha töötuks jääda. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Pavel Goldmani süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 22.12.2012.a. on tõendamist leidnud lisaks menetlusaluse isiku poolt süütunnistamisele kohtus ka alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 22.12.2012.a antud ütlustega, mille kohaselt Pavel Goldman tunnistab mootorsõiduki juhtimist, kuna oli vaja transportida rasket televiisorit. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri patrullpolitseiniku Targo Nõmmik otsustas 22.12.2012.a. kõrvaldada Pavel Goldmani mootorsõidukit BMW 523I, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Pavel Goldman on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et Pavel Goldmanil juhtimisõigus äravõetud 12.09.2012 kuni 11.01.
- 2 on - PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo 22.08.2012.a. otsusega väärteoasjas 2670,12,007123, millest nähtub, et Pavel Goldman tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 100 eurot ning LS § 224 lg 3 p 2 järgi võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 11.01.2013.a. Otsus jõustub, kui kaebust ei esitata, 12.09.
- - menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale 26.12.202 ja 27.01.2013 saadetud 2 kirjaliku avaldusega, kus ta tunnistab oma süüd, palub määrata karistuseks rahatrahv ning mitte võtta juhtimisõigust ära, kuna seda on vaja seoses tööga. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Samuti nähtub õiendist, et PPA LP 22.08.2012.a. otsus, millega menetlusaluselt isikult võeti juhtimisõigus ära 4 kuuks, jõustus 13.09.2012.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Pavel Goldmanile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 22.12.2012.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusaluselt isikult oli juhtimisõigus 4 kuuks lisakaristusena ära võetud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo 22.08.2012.a. otsusega väärteoasjas 2670,12,007123 ning kõnealune otsus oli jõustunud. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Pavel Goldman teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus Pavel Goldman mootorsõidukit juhtima. Juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik olemist on Pavel Goldman kinnitanud kohtuvälisele menetlejale 26.12.202 ja 27.01.2013 saadetud 2 kirjalikus avalduses. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Pavel Goldmani käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist, mida isik on politseile kirjalikult esitatud avaldustes väljendanud. Kohus asub seisukohale, et Pavel Goldman ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Alates aastast 2008 on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 16 korral, neist 14 korral liiklusseaduse rikkumise järgi. Karistusregistri teatise kohaselt on Pavel Goldmanile karistuseks määratud rahatrahvid. Hoolimata töökoha olemasolust, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on Pavel Goldmani karistamine raskemaliigilise karistusega. Vaatamata varasematele karistustele, ei ole Pavel Goldman oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Pavel Goldmani käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimast 3 kinnitab ilmekalt just asjaolu, et peale juhtimisõiguse ära võtmist on ta siiski jätkanud sõiduki juhtimist ning teda on lisaks käesolevale asjale veel kahel korral karistatud LS § 201 lg 2 rikkumise eest. Eelnevad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga ning kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 4 päeva. Kuigi KarS § 69 lg 1 annab võimaluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, siis kohtul puudub võimalus kõnealuse variandi kaalumiseks, kuivõrd käesoleval juhul puudub kohtul Pavel Goldmani nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks. Vaatamata ÜKT võimaluse nimetamisele kohtu poolt kohtuistungil, siis menetlusalune isik väljendas korduvalt soovi karistusena rahatrahvi määramiseks. Kuna KarS § 69 lg 1 järgi võib aresti ÜKT-ga asendada üksnes süüdlase nõusolekul, siis asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ei kuulu käesoleval juhul kaalumisele. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 12.04.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111,
- Aulike Salo Kohtunik 4