KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-91421 Tsiviilasi E Ji hagi M Ji vastu ühisvara jagamiseks ja kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.07.2012 otsus ja 23.08.2012 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E Ji apellatsioonkaebus M Ji apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E J (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Karoliina Kõrgesaar Kostja M J (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 23.08.2012 täiendav otsus muutmata. 2. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 05.07.2012 otsus M Jilt E Ji kasuks välja mõistetud rahalise kompensatsiooni osas ja teha uus otsus. 3. Sõnastada Harju Maakohtu 05.07.2012 otsuse terviktekst alljärgnevalt: 3.1. Jätta abikaasade ühisvarast E Ji ainuomandisse alljärgnev vara: 3.1.1. Sony TV KE-P42M1, Sony kodukino DAV-SC5, Samsung VHS SVR11, Electrolux pesumasin EW1170 C, printer HP 110 Laserjet, tolmuimeja Philips Performer, kaks
(2)matkatooli, neli hõbedast istepukki, õuekäru, diivanilaud, elevandisadul, põrandalamp Luzifer, täispuidust saunaeesruumi diivan ja diivanilaud, täispuidust kontorilaud, täispuidust kontoririiulid, külalistetoa voodi, magamistoa voodi, magamistoa TV-alus, kaks labidat, kaks reha, täispuidust terrassilaud, neli aiatooli; 2 3.1.2. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr xxxxxxxxx kantud, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx, asuv kinnisasi väärtusega 140 000 eurot; 3.1.3. kaks punast iiri setterit; 3.1.4. raha E Ji pangakontol summas 1 991,34 eurot; 3.1.5. AS-i SEB Pank ja M Ji vahel sõlmitud laenulepingust nr 1020163780310 tulenev laenukohustus koos intressidega seisuga 2.01.2012. a summas 67 409,44 eurot; 3.2. Jätta abikaasade ühisvarast M Ji ainuomandisse alljärgnev vara: 3.2.1. neli magamiskotti, OÜ Timber Trend (registrikood 10929398) osa, AS Tallink Grupp aktsiad (1 000 tk); 3.2.2 raha M Ji pangakontol summas 4 337,07 eurot; 3.2.3. OÜ Serbe Silik Marketing (registrikood 10538462) dividendid 2007.-2009. a eest summas 126 991,92 eurot; 3.2.4. OÜ Serbe Silik Marketing poolt tagastatud laen 34 582,21 eurot; 3.2.5. Trigon Uus-Euroopa Väärtusfondi osakud (658,311
- tk)väärtusega 6700,68 EUR; 3.2.6. OÜ Serbe Silik Marketing (registrikood 10538462)) osa väärtusega 140 900,20 eurot; 3.2.7. Bestwine OÜ (registrikood 11340839) osa väärtusega 6 710,72 eurot. 4. Välja mõista M Jilt E Ji kasuks enamsaadud ühisvara kompenseerimiseks 84 777 (kaheksakümmend neli tuhat seitsesada seitsekümmend seitse) eurot ja 36 senti. 5.Jätta rahuldamata E Ji hagi M Ji vastu kahju 17 781 185 krooni (1 136 424,85 eurot) väljamõistmiseks. 6. E Ji taotlus kordusekspertiisi määramiseks jätta rahuldamata. 7. E Ji apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja M Ji apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 7. Välja mõista E Jilt riigituludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 10 557,88 (kümme tuhat viissada viiskümmend seitse eurot ja 88 senti) eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 8. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). 9. Riigituludesse väljamõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. 10. Kohtuotsus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4). Menetluskulu jaotus Jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 30.12.2008 esitas E J hagi Harju Maakohtusse M Ji vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 27.01.2010 osaotsusega lahutas kohus poolte abielu. Menetluse käigus hageja täpsustas ühisvara jagamise nõuet ja palus poolte ühisvarasse kuuluvad nii hageja kui ka kostja nimele avatud arvelduskontodel asuva raha, väärtpaberikontodel asuvad väärtpaberid ja vabatahtliku pensionifondi osakud 02.02.2008 seisuga jagada poolte vahel võrdsetes osades. Hageja palus jagada kostjale OÜ Serbe Silik Marketing poolt pärast poolte abielusuhete lõppemist 02.02.2008 välja maksutud dividendid 124 494,33 eurot poolte vahel võrdsetes osades, kohustades kostjat hagejale hüvitama välja makstud dividendidest 62 247,20 eurot. OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 39 600 krooni jagada ja jätta osa nimiväärtusega 20 000 krooni lahusvarana hageja ainuomandisse ning osa nimiväärtusega 19 600 krooni lahusvarana kostja ainuomandisse; OÜ Timber Trend osa nimiväärtusega 20 000 krooni jätta lahusvarana kostja ainuomandisse; OÜ Bestwine osa nimiväärtusega 105 000 krooni jätta lahusvarana kostja ainuomandisse; kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx jätta lahusvarana hageja ainuomandisse; kaks punast iiri setterit jätta lahusvarana hageja ainuomandisse; AS Tallink Grupp 1 aktsia jätta lahusvarana kostja ainuomandisse; Trigon Uus-Euroopa väärtusfondi 658,311 osakut jätta lahusvarana kostja ainuomandisse; OÜ Serbe Silik Marketing poolt kostjale pärast poolte abielusuhete lõppu tasutud 1 986 991,80 krooni ehk 126 991,92 eurot jagada poolte vahel võrdsetes osades; OÜ Serbe Silik Marketing poolt kostjale pärast poolte abielusuhete lõppu tasutud laen 541 094 krooni ehk 34 582,21 eurot jagada poolte vahel võrdsetes osades; laenulepingust nr 1020163780310 tulenev laenujääk AS SEB Pank ees 51 452,51 eurot jätta hageja kohustuseks. Hageja palus välja mõista kostjalt välja enamsaadu arvel hüvitis 66 217,25 eurot, kui ühisvara jagatakse hageja poolt soovitud viisil. Poolte abielu lõppemise ajal kuulus poolte ühisvarasse OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 40 000 krooni ning OÜ-l Serbe Silik Marketing oli 67% suurune osalus tütarettevõttes Dylan Distribution SIA. Kuivõrd kostja võõrandas 67% osaluse Dylan Distribution SIA turuhinnast kordades madalama hinnaga, siis vähenes sellise tegevuse tulemusena poolte ühisvara väärtus ca 40 miljoni krooni võrra. Hagejal ei ole nõuet osaühingu vastu, vaid kostja kui abikaasa vastu, kes on oma tegevuse tulemusena poolte ühisvara väärtust oluliselt vähendanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ühisvara vähendamise eest hüvitist. Hageja videtel kostja kui OÜ Serbe Silik Marketing juhatuse liige, osanike nimekirja kantud isik ning hageja abikaasa, oleks pidanud teda informeerima ning kaasama tütarettevõtte osaluse võõrandamise otsuse vastuvõtmise juurde, mida kostja ei teinud. Seega teostas kostja ainuisikuliselt pooltele nii perekonnaseadusest kui äriseadustikust tulenevat õigust otsustada, mil viisil pooled ühisvarast tulenevaid õigusi kasutavad. Kui tütarettevõte oleks võõrandatud turuhinnaga, siis oleks laekunud OÜ-le Serbe Silik Marketing raha 43,76 miljonit krooni ning OÜ Serbe Silik Marketing poolte ühisvaras oleva osa väärtus oleks olnud ka pärast 4 tütarettevõtte võõrandamist eksperthinnangus toodud väärtuses ehk 45,5 kuni 50,9 miljonit krooni, mis oleks teinud hageja ühisosa väärtuseks 22,75 kuni 25,45 miljonit krooni. Kui kostja ei oleks võõrandanud tütarettevõtte osalust kordades madalamas väärtuses, kui oli võõrandamise ajal tütarettevõtte väärtus, oleks hagejal õigus saada omandi kaotamise eest hüvitist 22,75 - 25,45 miljonit krooni või saada OÜ Serbe Silik Marketing osa omanikuks, mille väärtus oleks 22,75 - 25,45 miljonit krooni. Kostja tegevuse tulemusena vähenes poolte ühisvara väärtus ning seetõttu ka hageja osa väärtus ühisvaras, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale ühisvara väärtuse alandamisega seotud kahju, milleks on 17 781 185 krooni. Hageja ei nõustunud kostja poolt toodud OÜ Bestwine osa väärtusega. OÜ Bestwine on tegutsev äriühing. Asjaolu, et 2009. a oli omakapital negatiivne, ei tähenda, et äriühingul väärtus puudub. 2009. a aruandest nähtub üheselt, et sel aastal oli OÜ Bestwine kasumis ning praeguseks ajaks on ka kahjum kaetud. Seega on OÜ Bestwine osa nimiväärtus 105 000 krooni ehk 6710,72 eurot. Arvestades üldise majanduskeskkonna halvenemist ning asjaolu, et kinnisvaraturg on jätkuvalt languses, siis on hageja hinnangul usaldusväärne Ober Haus Kinnisvarafirma hinnang xxxxxxx kinnistu kohta, mille kohaselt on selle väärtuseks 99 702,17 eurot. Arvestades kokku kolme esitatud hinnangut, siis on väärtuse keskmiseks 120 378 eurot, mille võib ka hindamisel aluseks võtta. Arvestades, et vallasvara jagamise nõude esitas kostja, siis on vara väärtuse tõendamise kohustus temal. Kuivõrd kostja ei ole väärtust tõendanud, siis ei saa vallasvara jagamisel kohus mõista ühele või teisele poolele välja enamsaadu arvel tasumisele kuuluvat hüvitist. Hageja ei nõustunud, et laenujääk tuleks jätta kostja lahuskohustuseks ja mõista selle arvel hagejalt kostja kasuks välja hüvitis. See looks olukorra, kus hageja saab kinnistu omanikuks, maksab kostjale laenukohustuse osas hüvitise ning on samal ajal sõltuvuses sellest, kuidas kostja suvatseb panga ees kohustust täita. Kinnistule seatud hüpoteek nimelt tähendab seda, et pangal on õigus nõude rahuldamiseks kinnisasja arvel. Ühtlasi tuleb laenukohustuse jagamisel arvestada, et laenujääk 02.01.2012 seisuga on 49 418,53 eurot. Hageja ei nõustunud OÜ Serbe Silik Marketing poolt seni väljamaksmata dividendide nõude jagamisega. Välja maksmata dividendid tuleb hageja väidetel jagada selliselt, need jäävad kostja lahusvaraks ning hagejale hüvitatakse sellest pool. Hageja palus kohtul arvestada ühisvara jagamisel asjaoluga, et kostja poolt pärast poolte abielusuhete lõppemist 02.02.2008 teostatud laenulepingujärgsed maksed on teostatud poolte ühisvara, mitte kostja lahusvara arvel. Kostjal ei ole olnud lahusvara, mille arvel anda OÜ-le Serbe Silik Marketing laenu ning kostja ei ole selles osas esitanud ka ühtegi tõendit, seega tuleb kõik OÜ Serbe Silik Marketing poolt kostjale sooritatud laenu tagasimakseid hinnata poolte ühisvarana. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Isegi juhul, kui Dylan Distribution SIA osalus müüdi turuhinnast madalama hinnaga, ei ole hageja põhistanud, millisel konkreetsel alusel on temal kui Serbe Silik Marketing ühisosanikul õigus esitada kahju hüvitamise nõude teise ühisomaniku, st kostja vastu. Osaühingu osaniku õigused osaühingus ei ole absoluutsed, st et osanik ei „oma“ osaühingut, vaid üksnes osa selle kapitalist. Dylan Distribution SIA osaluse müügilepingu sõlmimise tagajärjel võis kahju tekkida üksnes OÜ-le Serbe Silik Marketing, mitte aga hagejale. 5 Kostja tegi ettepaneku jagada ühisvara järgnevalt: kostja omandisse jätta raha kostja pangakontol 4337,07 eurot, OÜ Serbe Silik Marketing dividendid 2007-2009. a eest 126 991,92 eurot, AS-i Tallink Grupp aktsiad (1000
- tk)594 eurot, Trigon Uus-Euroopa Väärtusfondi osakud (658,311
- tk)6700,68 eurot, kostja pensionikonto osakud 1468,40 eurot, OÜ Serbe Silik Marketing ja OÜ Bestwine OÜ osa, 2 matkamadratsit, 1 telk, 2 purjelauda, 3 purjet, 1 poom, 2 masti, AS-ile SEB Pank kostja lahusvara arvel tasutud eluasemelaenu põhiosa 65 505,16 eurot, AS-ile SEB Pank kostja lahusvara arvel tasutud eluasemelaenu intressid 9494,52 eurot, AS SEB Pank eluasemelaenu põhiosa jääk 49 418,53 eurot ja eluasemelaenu intresside jääk 17 990,91 eurot. Hageja omandisse jätta raha hageja pangakontol, hageja pensionikonto osakud, kinnistu xxxxxxx väärtuses 140 000 eurot, kaks iiri setterit koguväärtusega 1086,50 eurot, ülejäänud vallasvara väärtuses 19 165 eurot, nõue OÜ Serbe Silik Marketing vastu dividendide väljamaksmiseks (55% poolte ühisvarasse kuuluvast dividendinõudest OÜ Serbe Silik Marketing vastu) 154 425,88 eurot. Välja mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadu arvel hüvitis 158 379,08 eurot. Kostja leidis, et hageja tugines oma kahjunõudes võlaõigusseadusele, süüdistab kostjat jätkuvalt ja korduvalt pahauskses ning ebausaldusväärses käitumises. Hageja väited on emotsionaalsed ja tõendamata. Hagejale tekkinud puhtmajanduslik kahju ei kuulu hüvitamisele. Dylani osade müügilepingut sõlmides on kostja täitnud korraliku ettevõtja hoolsuse nõudeid kooskõlas ÄS § 187 lg-ga 1 ja seega ei ole kostjal süüd hagejale kahju tekitamises. Kostja vaidles vastu hageja väljapakutud ühisvara jagamisele: 1) Bestwine OÜ osa väärtus – 2010. a majandusaasta aruande kohaselt on omakapital jätkuvalt negatiivne. Järelikult ei saa lähtuda eeldusest, et Bestwine OÜ osa väärtus on võrdne poolte ühisvaras oleva nimiväärtusega; 2) xxxxxxxxx kinnistu – seaduses sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb ühisvara väärtus kindlaks määrata jagamise hetke seisuga, seega ei ole võimalik aluseks võtta kolme erineva ajalise hetke seisuga koostatud ekspertarvamuses toodud keskmist väärtust. Lähtuda tuleks kõige viimasest, s.o 1Partner Kinnisvara eksperthinnangust, mille kohaselt on Heina tn 14 kinnistu väärtus 140 000 eurot; 3) vallasvara väärtuse üle ei ole pooltel varasemas menetluses vaidlust olnud. Hageja on hinnanud temale jääva vallasvara väärtuseks 485 000 krooni ehk tänases väärtuses ca 30 997,15 eurot ning kostjale jääva vallasvara väärtuseks 200 000 krooni ehk tänases väärtuses ca 12 782,33 eurot. Kostja ei pea mõistlikuks täiendava ekspertiisi tellimist ja menetluse täiendavat venitamist vallasvara väärtuse üle vaidlemisel. Võttes arvesse, et 2008. a poolte vahel läbi räägitud vallasvara nimekiri on praktiliselt muutumatuks jäänud ning kostja ise on pakkunud kõnealuste vallasasjade väärtuseks väiksemad summad – hageja osa 19 165 eurot, kostja osa 3 835 eurot, siis leidis kostja, et tuleks jääda kostja pakutud hinnangulise vallasvara väärtuse juurde; 4) laenukohustus AS-i SEB pank ees – kostja täidab kohaselt ja tähtaegselt poolte ühisvarasse kuuluvat laenukohustust, olles tagasi maksnud juba enamuse laenusummast. Laenulepingu pooleks on kostja ning kohus ei saa muuta laenulepingu poolt ühepoolselt ilma panga nõusolekuta. Tulenevalt eeltoodust tuleks laenujääk jätta kostja kohustuseks. Kui kohus ei rahulda kostja taotlust jätta laenukohustus kostja ainuomandisse koos enamsaadu hüvitise maksmisega hageja poolt, palus kostja enamsaadu hüvitise väljamõistmisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja maksab hüvitist hagejale osade kaupa vastavalt hageja poolt laenukohustuse kustutamiseks tehtud maksete graafikule ja tingimusel, et kostja maksab hüvitist ainult juhul, kui hageja täidab õiguspäraselt laenulepingust tulenevaid kohustusi; 5) Serbe väljamaksmata dividendid – ei vasta tõele, et vaid kostja teostab osanike õigusi ning vaid kostjal on õigus dividendide väljamaksmise nõude esitamiseks. Kostja teavitas hageja 6 nõudel Serbet asjaolust, et osal nimiväärtusega 39 600 krooni on ühisomanikud, samuti andis kostja oma nõusoleku hageja kandmiseks Serbe osanike nimekirja kui osa nimiväärtusega 39 600 krooni ühisomanik. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud taotluse enda kui ühisosaniku osanike nimekirja kandmiseks ÄS § 165 lg 1 alusel. Isegi kui hageja seda veel teinud pole, siis jääb arusaamatuks, miks esitab hageja etteheiteid kostjale, kui hageja ise ei ole täitnud dividendide väljamaksmise nõude esitamise eeldust. Hageja väited on pahatahtlikud ja kohut eksitavad. Esimese astme kohtu otsus 05.07.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus jättis poolte ühisvarast E Ji omandisse järgneva vara: Sony TV KE-P42M1, Sony kodukino DAV-SC5, Samsung VHS SVR11, Electrolux pesumasina EW1170 C, printer HP 110 Laserjet, tolmuimeja Philips Performer, kaks matkatooli, neli hõbedast istepukki, õuekäru, diivanilaua, elevandisadula, põrandalambi Luzifer, täispuidust saunaeesruumi diivani ja diivanilaua, täispuidust kontorilaua, täispuidust kontoririiulid, külalistetoa voodi, magamistoa voodi, magamistoa TValuse, kaks labidat, kaks reha, täispuidust terrassilaua, neli aiatooli; kinnisasja xxxxxxxxxxxx, väärtusega 140 000 eurot; kaks punast iiri setterit; raha E Ji pangakontol 1991,34 eurot; AS-i SEB Pank ja M Ji vahel sõlmitud laenulepingust nr 1020163780310 tuleneva laenukohustuse koos intressidega seisuga 02.01.2012 - 67 409,44 eurot. Kohus jättis ühisvarast M Ji omandisse: neli magamiskotti, OÜ Timber Trend osa, AS-i Tallink Grupp aktsiad 1000 tk; raha M Ji pangakontol 4337,07 eurot; OÜ Serbe Silik Marketing dividendid 2007 - 2009. a eest 126 991,92 eurot; OÜ Serbe Silik Marketing poolt tagastatud laenu 34 582,21 eurot; Trigon Uus-Euroopa Väärtusfondi osakud 658,311 tk väärtusega 6700,68 eurot; OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtusega 140 900,20 eurot; Bestwine OÜ osa väärtusega 6710,72 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 66 217,25 eurot. Kohus leidis, et asjas kuulub ühisvara jagamisel kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt vastavalt PkS §-le 18. Kohus lähtus ühisvara jagamisel hageja 11.04.2011 esitatud ühisvara jagamise nõude lõplikust täpsustusest. Kohus tuvastas, et poolte ühisvara hulka kuulub: OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 2530,90 eurot. OÜ Serbe Silik Marketing osade väärtus seisuga 31.12.2009 oli 2 204 609 krooni (s.o 140 900,20 eurot) ning poolte ühisvaraks oleva osa väärtus 139 491,19 eurot (2 182 562,91 krooni), mille üle vaidlus puudub. AS-i Rödl&Partner aruande täienduse kohaselt oli ettevõtte väärtus seisuga 30.07.2009 cà 2 400 000 krooni (+/400 000 krooni) ning pooled aktsepteerisid osa väärtusena 2,4 miljonit krooni. Bestwine OÜ osa nimiväärtusega 6710,72 eurot (105 000 krooni). Nimiväärtus kattub osa hariliku väärtusega, mille üle pooled ei vaidle.. Kinnisasja, mis asub xxxxxxxxxxxx, väärtus oli ühisvara jagamise seisuga 140 000 eurot. Kohus luges nimetatud asjaolu tõendatuks eksperdiarvamusega, kuna see koostati ajal, mis oli lähedasem ühisvara jagamise aja seisule. Kaks punast iiri setterit väärtusega 1086,50 eurot. Asjaolu üle ei olnud vaidlust. Trigon UusEuroopa Väärtusfondi A-osakut (seisuga 02.02.2008 - 658,311), väärtusega kokku 6700,68 eurot (02.01.2012). OÜ Serbe Silik Marketing osanikud otsustasid välja maksta dividende 2008. a majandusaasta eest 837 217 krooni ja 2009. a majandusaasta eest 1 041 666 krooni. Asjaolu üle ei olnud vaidlust. Pärast abielusuhete lõppemist 02.02.2008 maksis OÜ Serbe Silik Marketing kostjale välja dividendid 2008-2009. aasta eest 126 991,92 eurot. Pärast abielusuhete lõppemist maksis OÜ Serbe Silik Marketing kostjale 20.06.2008 759 309 krooni, millest dividendid on 218 215 krooni ning laenu tagasimakse 541 094 krooni. E Jile kuulusid seisuga 02.02.2008 kohustusliku pensionifondi Sampo Pension 50 osakut puhasväärtusega 7 15,1702 krooni, kokku 25 149,8250 krooni. M Jile SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, osaku väärtus seisuga 06.01.2012 - 0,89412 eurot. Raha oli M Ji pangakontol seisuga 02.02.2008 - 4337,07 eurot ning E Ji pangakontol seisuga 02.02.2008 - 1991,34 eurot. Asjaolu üle ei olnud vaidlust. M J tasus AS-ile SEB Pank pärast abielusuhete lõppemist pangaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks eluasemelaenu põhiosa koos intressidega seisuga 02.01.2012 - 74 999,68 eurot (65 505,16 + 9494,52 eurot). AS SEB Pank ja M Ji vahel sõlmitud laenulepingust nr 1020163780310 tuleneva laenukohustuse põhiosa laenujääk koos intressidega seisuga 02.01.2012 oli 67 409,44 eurot (49 418,53 + 17 990,91 eurot). Asjaolu üle ei olnud vaidlust. Kohus tuvastas, et OÜ Serbe Silik Marketing 100% omakapitali õiglaseks väärtuseks 30.05.2008 enne 67% Dylan Distribution SIA osade võõrandamist, lähtuvalt Dylan Distribution SIA hüpoteetilisest likvideerimisväärtusest oli 5,4 – 6,8 miljonit krooni ning pärast osade võõrandamist 5,6 – 6,0 miljonit krooni. Asjaolu tõendas OÜ Rimess koostatud Dylan Distribution SIA ja OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtuse hindamise ekspertiis. Hageja kinnitas, et ei soovi ühisvarana jagada OÜ Timber Trend osa nimiväärtusega 20 000 krooni ning et AS-i Tallink Grupp aktsiaid ja nimetatud õigused jäävad kostjale ilma selle eest viimaselt hüvitist nõudmata. Kohus ei hinnanud vallasasjade, koguväärtusega 19 165 eurot, kuulumist ühisvara hulka, sest kostja nõustus hageja ettepanekuga vallasjade jagamise viisi ja väärtuse osas. Pooled kinnitasid, et ülejäänud vallasasjad on neil jagatud, mistõttu kohus ei hinnanud neid ühisvara koosseisus olevaiks ning vastavalt poolte kinnitusele on kohtulikult jagatud vallasasjade väärtus võrdne, mistõttu ei ole alust eelnimetatud vallasasjade eest hüvitise väljamõistmiseks. Ühisvara hulka kuuluvad esemed: asjad, sh loomad ja varalised õigused, jagas kohus, arvestades osaliselt poolte soove, kinnisasja puhul, et see on hageja kasutuses tema elukohana ning varaliste õiguste puhul ka poolte majanduslikku huvi ja seotust konkreetsete õigustega. Kohus leidis, et kuivõrd pärast abielusuhete lõppemist on kostjale välja makstud poolte ühisvaraks olevast osast tekkinud dividendid, mistõttu on tegemist ühisvarast tekkinud kaasomanikele kuuluva viljaga AÕS § 71 lg 2 tähenduses, on hagejal osaühingu osa ühise omanikuna õigus nõuda temale kuuluva osa väljamaksmist. Kuivõrd ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, ning arvestades PkS § 19 lg-s 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet ühisvara jagamisel, tuleb PkS § 19 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista pärast abielusuhete lõppemist kostjale välja makstud dividendidest pool, s.o 126 991,92 eurot/2= 63 495,96 eurot. Samal põhjendusel tuleb kostjal hüvitada hagejale OÜlt Serbe Silik Marketing poolt pärast abielusuhete lõppemist kostja poolt osaühingule antud laenu tagastamiseks tehtud tagasimaksetest pool, sest laenulepingust tulenev nõudeõigus kolmanda isiku vastu tekkis abielusuhete ajal, mistõttu on hagejal õigus osa saada pärast abielusuhete lõppemist ühisvara hulka kuulunud nõudeõiguse realiseerumise tulemist. Pärast abielusuhete lõppemist 02.02.2008 maksis OÜ Serbe Silik Marketing kostjale välja laenu tagasimaksena 541 094 krooni, s.o 34 582.21 eurot, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 17 291,10 eurot. Kohus tuvastas, et AS SEB Pank ja M Ji vahel sõlmitud laenulepingust nr 1020163780310 tuleneva laenukohustuse põhiosa laenujääk koos intressidega seisuga 02.01.2012 on 67 409.44 eurot (49 418,53 + 17 990,91 eurot). Kuivõrd kinnisasi, millele on antud laenukohustuse tagamiseks seatud hüpoteek kolmanda isiku kasuks, jääb ühisvara jagamisel hagejale, siis on mõistlik jätta hageja lahusvaraks ka laenukohustus, mille eest kinnisasi 8 vastutab. Kostjal tuleb hagejale, arvestades PkS § 20 lg 2, hüvitada nimetatud summast pool, s.o 33 704,72 eurot. Kokku jääb hagejale asju, s.h varalisi õigusi ja kohustusi väärtuses 75 668,40 eurot ja kostjale väärtuses 245 223,12 eurot. Kuna ühisvara on kokku väärtuses 320 891,52 eurot, millest ½ on 160 445,76 eurot ning kostja saab vara suuremas väärtuses, tuleks kostjal hagejale enamsaadud vara eest maksta hüvitist 84 777,36 eurot (245 223,12 + 75 668,40/2 = 84 777,36 eurot). Kuivõrd hageja on esitanud nõude enamsaadud ühisvara arvel kostjalt tema kasuks hüvitise väljamõistmiseks 66 217,25 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nimetatud summa. Hageja nõudis kahju hüvitamist kostjalt kui abikaasalt, kes oma tegevuse tulemusena ühisvara väärtust olulisel määral vähendas. Kohus tuvastas, et poolte ühisvara hulka kuulus OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 2530,90 eurot. Vaidlust ei olnud, et OÜ Serbe Silik Marketing müüs 30.05.2008 oma osaluse Läti äriühingus Dylan Distribution SIA 8 197 629 krooni eest. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on, et kostja oleks osaühingu osa ühise omajana rikkunud AÕS § 72 lg 5 sätestatud kohustust hoiduda teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest ning et hagejal tekkis seetõttu kahju. Kohustuse rikkumise korral üldine kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115. Vastavalt VÕS § 127 lg-le on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leidis, et hagejal tulnuks esitatud asjaoludel näidata, et kui OÜ Serbe Silik Marketing osalus Läti äriühingus Dylan Distribution SIA oleks alles jäänud, siis oleks OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtus suurem, kui pärast osaluse võõrandamist ja/või oleks olnud kolmas isik, kes ostnuks tütarettevõtja kõrgema hinnaga, kui oli müügitehingujärgne hind. OÜ Serbe Silik Marketing 100% omakapitali õiglaseks väärtuseks 30.05.2008 enne 67% Dylan Distribution SIA osade võõrandamist, lähtuvalt Dylan Distribution SIA hüpoteetilisest likvideerimisväärtusest oli 5,4 – 6,8 miljonit krooni. Kohus tuvastas, et OÜ Serbe Silik Marketing 100% omakapitali (omakapital võrdub 100% osade väärtusega) õiglaseks väärtuseks pärast 67% Dylan Distribution SIA osade võõrandamist oli 5,6 – 6,0 miljonit krooni. Nimetatud vahemikud ei erine olulises osas teineteisest – minimaalne väärtus enne tehingut oli väiksem kui minimaalne väärtus pärast tehingut, kuid maksimaalne väärtus enne tehingut oli suurem, kui maksimaalne väärtus pärast tehingut. Lähtudes minimaalse ja maksimaalse näitaja keskmistest enne ja pärast tehingut, oli keskmiseks näitajaks enne tehingut 6 miljonit krooni ja pärast seda 5,83 miljonit krooni. Seega ei ole asjas leidnud tuvastamist, et poolte ühisvaraks olnud OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtus oleks Dylan Distribution SIA osade võõrandamise tõttu vähenenud. Eksperdid selgitasid kohtuistungil, mis põhjusel ei hinnanud nad OÜ Serbe Silik Marketing osa ja Dylan Distribution SIA väärtust 30.05.2008 seisuga. Selle aja seisuga ei olnud ettevõtete esindajatel neile anda detailset infot, nt käibeandmikke, raamatupidamissaldot jms. Üldjuhul raamatupidamisaruandeid tehakse 31.detsembri seisuga või poolaasta seisuga juunis, mistõttu on reeglina ühe kindla kuupäeva seisuga raske infot saada. Sõltub ettevõttes korraldatud raamatupidamisest, kuidas andmeid genereeritakse ja salvestatakse. Kuidas on suvalisel ajahetkel võimalik mingeid konkreetseid andmeid või saldosid saada, see sõltub ka kasutatavast raamatupidamisprogrammist. Ettevõtte esindajad kinnitasid, et aastalõpu seisuga, mil andmed olid kättesaadavad, ja 30.05.2008 ajavahemikul ei ole toimunud tavapärasest 9 majandustegevusest erinevaid olulisi sündmusi. On tavapärane praktika, et teatud äritehingute väärtuste arvutamisel, mis on subjektiivne tegevus, tuginetakse viimati kättesaadavatele raamatupidamisaruannetele, nt kui tehing toimub esimesel poolaastal, väga tihti aastalõpu aruannetele. Kui tehing toimub teisel poolaastal, siis poolaastaaruannetele. Ettevõte aastaaruandest ja muudest esitatud materjalidest, sh suulistest selgitustest lähtub, et tehingud planeeriti 2007. a teises pooles. Seega on loogiline, et finantsväärtuste arvutuste andmed lähtuvad 2007. a lõpu numbritest. Tavaliselt võetakse tehingu juurde ka kinnitus, et bilansipäeva ja tehingupäeva vahel ei ole toimunud erilisi sündmusi. Kohus leidis, et osundatud arvamusest saab teha järelduse, et vaidlusalune tütarettevõtja müügitehing planeeriti 2007. a teise poolde, mistõttu on oluline finantsväärtuste arvutustes lähtumine samuti 2007. a andmetest. Seega ei ole põhjendatud lähtuda S T hinnangust OÜ Serbe Silik Marketing ja Dylan Distribution SIA osade väärtuste kohta, sest asjatundja on arvamuse andmisel aluseks võtnud OÜ Serbe Silik Marketing auditeerimata aruanded 2004 2006. aasta kohta. Samuti omab tähtsust, et asjatundja ei ole piisavalt analüüsinud antud ajaperioodil aset leidnud majanduslanguse mõjusid osundatud äriühingute tegevussegmendile, s.o marketingi- ja turundusteenuse osutamine ning Dylan Distribution SIA poolt alkoholibrändide turustamine Lätis ja äritegevuse aluseks olevate põhiliste distributsioonilepingute võimalikule lõppemisele (C&C International, Brown Forman). OÜ Rimess koostatud Dylan Distribution SIA ja OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtuse hindamise arvamuses on eksperdid asunud seisukohale, et kahe peamise tarnijaga lepingute aegumised oleks Dylan Distribution SIA tegevust oluliselt mõjutanud, kuna viimasel oleks vaja leida kiiresti uued tarnijad. Samal ajal ei ole lepingud tarnijatega ainukesed Dylan Distribution SIA väärtust lisavad tegurid. Dylan Distribution SIA väärtusele mõju määramiseks on vaja vaadelda nii pakkumise kui ka nõudluse poolt. Eksperdid rõhutasid üldise majandusliku olukorra ja Läti alkoholiturul oleva olukorra halvenemist. Ekspertiisi arvamusest järeldas kohus, et osanikuna ettevõtja majandustegevuse üle otsustamisel on oluline ettevõtja enda nägemus tulude ja kulude prognoosi osas ning ettevõtja enda hinnangud turul toimuvale. Samuti on eksperdid põhjendanud osade väärtuse hindamise metoodikat. Ka olid eksperdid arvamusel, et Dylan Distribution SIA osa müügilepingust tulenevate ostja kohustuste tagamata jätmine OÜ Serbe Silik Marketing kasuks ei mõjutanud tehingu tegemise ajal Serbe osa väärtust. Seega võib järeldada, et kostja tegi osanikuna mõistlikke pingutusi, et kontrollida, kas tehingu tegemise ajal sarnane mõistlik isik võis aru saada, kas tehing oli selle tegemise ajahetkel ebamõistlikult kahjulik, mistõttu ei ole alust pidada kostja käitumist osanikuna teist osanikku kahjustavaks. Hageja väitel PkS § 17 lg-te 1, 2 ja 4 ning ÄS § 165 lg 1 kaitse-eesmärgiks on tagada mõlema abikaasa varaliste õiguste ja huvide kaitse, kuid kohus leidis, et osundatud normidest tuleneva eesmärgi realiseerumise eelduseks on õiguskaitsevahendina osundatud sätetest tuleneva keeluga vastuolus olevate tehingute vaidlustamine või tühisusele tuginemine. Seega ei ole võimalik hageja etteheidetava teo õigusvastaseks kvalifitseerimine VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, sest hageja osundatud normid ei vasta VÕS § 1045 lg 3 tunnustele. Samuti leidis kohus, et ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja tegevuse eesmärgiks oli OÜ-le Serbe Silik Marketing kuulunud Dylan Distribution SIA osa müümise otsustamisel hagejale kahju tekitamine ning et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Tõendamist ei ole leidnud, et kostja otsustanuks osanikuna Dylan Distribution SIA osa müümise antud tingimustel eesmärgiga vähendada OÜ 10 Serbe Silik Marketing osa väärtust, et vältida hagejale ühisvara jagamisel osa eest hüvitise maksmist. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hageja nõude 17 781 185 krooni kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esitatud nõuded ligikaudselt 5,5% ulatuses, pidas kohus TsMS § 163 lg-st 1 ja § 190 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94% ulatuses hageja ja 6% ulatuses kostja kanda. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse, mille maakohus mõistis hagejalt välja otsuse tegemisel. Edasine menetluse käik 20.07.2012 esitas kostja maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kostja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, ja kohustada M Jit tasuma hüvitissumma 66 217,25 eurot osamaksetena sama ajavahemiku jooksul, mil hagejal tuleb täita AS-i SEB Pank ja M J vahel sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustus 67 409,44 eurot. 23.08.2012 täiendava otsusega jättis kohus kostja taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd tegemist on enamsaadud ühisvara eest välja mõistetud hüvitisega, mille väljamõistmise on kohus otsustanud, hinnates ühisvara koosseisu ja väärtust tervikuna, ei ole põhjendatud selle väljamaksmine kostja ja kolmanda isiku AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust tulenevatel tingimustel. E Ji apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega jagada OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 39 600 krooni selliselt, et osa nimiväärtusega 20 000 krooni jääb hageja E Ji omandisse ja osa nimiväärtusega 19 600 krooni M Ji omandisse; mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest õiglane hüvitis ning rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue või alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et kahju suurus ei ole 1 136 424,85 eurot, siis asja materjalide alusel selgitada välja kahju suurus kohtu poolt või määrata kordusekspertiis TsMS § 304 lg 1 alusel ning seejärel selgitada välja kahju suurus. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti jaganud OÜ Serbe Silik Marketing osa selliselt, et see jäi tervikuna kostja omandisse. Kohtu põhjendusest ei selgu, millist hageja ja kostja majanduslikku huvi ning seotust ettevõtte osa jagamise puhul kohus arvestas ja kuidas jõudis kohus mõlema poole huve kaaludes otsuseni, et osaühingu osa tuleb jagada selliselt, et see jääb kostja omandisse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta osa jagamisel hageja poolt esitatud asjaoludega ning vastuväidetega. Seega ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja hinnangul on poolte käitumist ning majanduslikku huvi ja seotust arvestades õige ja õiglane jagada ettevõtte osa hageja poolt taotletud viisil selliselt, et osa nimiväärtusega 20 000 krooni jääb hageja omandisse ja osa nimiväärtusega 19 600 krooni jääb kostja omandisse. Osade väärtus loetakse PKS § 19 lg 2 p 1 alusel võrdseks ning hüvitis tasumisele ei kuulu. Hageja ei ole loobunud AS-i Tallink Grupp 1000 aktsia jagamise ja hüvitamise nõudest. Eelnimetatut tõendab hageja 11.04.2011 menetlusdokument, milles hageja leidis, et poolte ühisvarasse kuulub Tallink Grupp 1 aktsia väärtusega 0,840 eurot ning taotleb ühe aktsia jagamist selliselt, et see jääb kostja omandisse ning hagejale selle eest hüvitist ei maksta. Seega ei ole hageja loobunud 1000 aktsia jagamisest ega ka hüvitisest. Kostja taotles 1000 aktsia jätmist kostja ainuomandisse selliselt, et ta tasub enamsaadu arvel hagejale hüvitise. 11 AS-i Tallink Grupp 1000 aktsia väärtus kokku on 594 eurot. Arvestades, et hageja on ühe aktsia väärtuse hüvitamisest loobunud, siis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 296,70 eurot (593,4:2=296,70). Kui arvestada ühisvara väärtuse hulka ka aktsiad 1000 tükki, millest 999 aktsia eest kuulub hagejale pool hüvitamisele, siis jääb hagejale kokku asju, s.h varalisi õigusi ja kohustusi väärtusega 75 668,40 eurot ja kostjale väärtusega 245 816,52 eurot; ühisvara oleks kokku väärtuses 321 484,92 eurot, millest ½ moodustab 160 742,46 eurot ning kostjal tuleks hagejale tasuda enamsaadu arvel hüvitis kokku 85 074,06 eurot. Hageja on 11.04.2011 menetlusdokumendis konkreetselt taotlenud hüvitise 66 217,25 eurot väljamõistmist kostjalt juhul, kui kohus jagab poolte ühisvara hageja poolt taotletud viisil. Et maakohus on ühisvara koosseisu menetluse jooksul välja selgitanud hagejast erinevalt, ei saanud kohus enamsaadu arvel hüvitise väljamõistmisel mingil juhul lähtuda nimetatud hüvitise summast. PKS § 19 lg 4 kohaselt on kohus kohustatud välja mõistma enamsaadu arvel hüvitise, see peab olema õiglane ja vastama poolte ühisvara väärtusele. Hageja esitas maakohtule 09.02.2011 vastruväited OÜ Rimess poolt koostatud eksperthinnangule ning rida tõendeid. OÜ Rimess eksperthinnangus ei ole antud õiget ja põhjendatud arvamust TsMS § 302 lg 1 mõttes. Eelnimetatu tõendamiseks tõi hageja välja järgmised asjaolud: ekspertarvamuses puudub viide konkreetsetele dokumentidele ja andmetele, mis on aluseks võetud ekspertarvamuse koostamisel; ekspert ei ole tuginenud õigetele algandmetele ja on jätnud Serbe ja Dylani väärtuse 30.05.2008 seisuga välja selgitamata; ekspert on Dylan’i tulevikuväljavaateid ebaõigesti hinnanud; ekspertarvamuses on ebaõigesti lähtutud Dylani väärtuse hindamisel likvideerimisväärtusest. Hageja hinnangul ei kõrvaldanud ekspertide kohtuistungil antud ütlused hageja vastuväiteid ning OÜ Rimess eksperthinnang tuleb tervikuna tähelepanuta jätta, kuna tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Ekspertidel ei olnudki võimalik Serbe ja Dylani väärtust hinnata 30.05.2008 seisuga, kuna kostja ei esitanud selleks vajalikke andmeid, samuti lähtuti Dylani hindamisel vaid likvideerimisväärtusest, mis on ebaõige, kuna Dylan on tegutsev äriühing. Lisaks on eksperthinnangus tuginetud olulises ulatuses kostja enda poolt antud selgitustele Dylani osaluse võõrandamise kohta, mis on aga ilmses vastuolus tegelike asjaoludega. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks kohus ei arvesta kahju kindlakstegemisel hageja poolt esitatud asjatundja arvamust. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et S T ei ole Dylani väärtuse hindamisel lähtunud viimase 2007. a majandusaasta aruandest. Asja materjalidest nähtub üheselt, et tuginetud on just 2007. a majandusaasta aruandele. Samuti on kohus ebaõigesti tuvastanud, et Dylani müügitehingut planeeriti 2007. a teises pooles. Hageja on esitanud kohtule asjaolud ja tõendid, mis näitavad, et nimetatud kostja väitel puudub igasugune alus. S.Ti tuginemine Serbe 2004 - 2006. a majandusaasta aruannetele ja mitte 2007. aasta aruandele, ei saa olla etteheidetav, kuna eksperthinnangu tegemise ajal ei olnud nimetatud aruanne registrile esitatud ja, vaidlust ei ole, et Dylani osalus oli sisuliselt ainus Serbe vara, seega Dylani osaluse hindamine õige aja seisuga lähtudes ka 2007. majandusaasta aruandest kajastab igal juhul õigesti ka Serbe väärtust. S.Ti eksperthinnangule ei saa tegelikkuses ette heita ka seda, et ekspert ei ole saanud infot kostjalt endalt, kuivõrd tõendamist on leidnud, et kostja poolt OÜ-le Rimess esitatud seisukohad, prognoosid ja andmed on ebausaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates võtnud kahju tekkimise tuvastamiseks aluseks OÜ Rimess hinnangu ja mitte S.Ti oma. 12 S.Ti hinnang tõendab üheselt, et Serbe väärtus enne Dylani osaluse võõrandamist oli 45,5 50,9 miljonit krooni ning Dylani 67 % osaluse väärtus oli 43,7 miljonit krooni. Seega arvestades, et Dylani osalus võõrandati 8 197 629 krooni eest, võõrandati osalus 35 562 371 krooni võrra madalamalt, kui oli Dylani osaluse tegelik väärtus. Isegi kui teoreetiliselt asuda seisukohale, et S.Ti hinnang on ebaõige, siis on kohus ikkagi ebaõigesti tuvastanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Maakohtule on esitatud asjaolud, mille kohaselt võõrandas Serbe Dylani 67 % osaluse 8 197 629 krooni eest SIA JR House Latvia, mis asutati vaid mõned päevad enne müügitehingut, seega äriühingule, millel majandustegevus puudus. Samuti on kohtule teada asjaolu, et SIA JR House Latvia müügihinna tasumise kohustus Serbe ees on täielikult tagamata, mistõttu on ühe eksperdi hinnangul Serbe väärtus 0 eurot, kuna nõude väärtust JR Latvia vastu ei saa määrata, sest ei ole teada, kas viimane täidab oma kohustust, väärtus seega minimaalselt 0 ja maksimaalset piiri ei saa määrata. Mida kaugemas tulevikus nõue tasutakse, seda väiksem on selle praegune väärtus ning teise eksperdi hinnangul ei ole võimalik hinnata nõude laekumise tõenäosust, mistõttu 31.08.2008 on Serbe väärtuseks hinnatud ca 4,5 miljonit krooni ja 30.07.2009 seisuga ca 2,4/0,4 miljonit krooni, kusjuures viimases hinnangus on lähtutud kostja poolt antud ütlustest, mille kohaselt ei ole SIA JR House Latvia seni alustanud majandustegevust, kogu vara moodustab 67 % osalus Dylanis ning kogu võime lepingujärgset võlgnevust tasuda on otseses sõltuvuses saadavatest dividendidest. Kuna dividende ei ole võimalik maksta, siis Serbel ja SIA-l JR House Latvia kokkulepe, et 2009 ja 2010. a makseid ei toimu, mis vähendab saadava summa nüüdisväärtust. Eelnimetatu näitab, et ebaõige on kohtu hinnang, et kostja on Dylani osaluse võõrandamisel käitunud kui mõistlik isik. Kostja puhul tuleb arvestada, et ta omas ja omab ka praegu nii Serbe kui ka Dylani üle olulist mõju. Lisaks oli talle väljastatud üldvolikiri SIA JR House Latvia esindamiseks, mis tähendab, et kostjale pidi olema teada 30.05.2008 Dylani osalust tagatiseta võõrandades, et ta sõlmib tehingu ebasoodsatel ja kahjustavatel tingimustel. Arvestades, et Serbe nõue Dylani vastu on 6 558 000 krooni, siis on selle summa ulatuses igal juhul ühisvara väärtust, s.h hageja osa väärtust vähendatud. Kuivõrd kohus ei ole teinud piisavaid jõupingutusi selgitamaks välja Serbele kuulunud 67% suuruse osaluse Dylanis võimalikku turuväärtust ning sellest johtuvalt ka 30.05.2008 tehinguga kaasnevaid võimalikke kahjulikke mõjusid hagejale, on kohus valesti kontrollinud hageja kahju hüvitamise nõude eeldusi ning on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et puudub alus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Hageja jääb varem menetluses esitatud asjaolude ja tõendite juurde ning leiab, et tõendatud on kostjapoolne kahju tekitamine hagejale. Küsimus võib olla vaid kahju suuruses. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et S.Ti eksperthinnang ei ole kohane tõend ning asjas kogutud tõendite ja esitatud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtul ise võimalik välja selgitada tekitatud kahju suurus, siis tuleb TsMS § 304 lg 1 järgi määrata korduvekspertiis. Hageja hinnangul ei ole maakohtu poolt kahju nõude rahuldamata jätmise aluseks võetud OÜ Rimess ekspertarvamus esitatud kujul kohane tõend ning eksperdid ei suutnud arvamuse ebaselgust, puudulikkust ja vasturääkivusi kõrvaldada ka täiendavatele küsimustele vastates. M Ji apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu 23.08.2012 täiendava otsuse ja uue otsusega määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et M J maksab hüvitist E Jile osade kaupa vastavalt E Ji poolt AS-i SEB Pank ees tekkinud laenukohustuse kustutamiseks tehtud 13 maksete graafikule ja tingimusel, et M J maksab hüvitist ainult juhul, kui E J täidab õiguspäraselt laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus jättis kostja ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva tasumata laenukohustuse koos intressidega hageja lahusvaraks, millest kostjal tuleb hüvitada hagejale pool. Seisuga 02.01.2012 oli selliselt kostja poolt hagejale tasumisele määratud laenukohustuse hüvitise summa 33 704,72 eurot. Kuna enamsaadud ühisvara kui terviku eest väljamõistetud hüvitis kokku oli 66 217,25 eurot, siis moodustab ainuüksi laenukohustuse eest väljamõistetud hüvitis sellest rohkem kui poole. On ebaõiglane, et hageja saab algselt ühisvarast tulenevaid kohustusi kanda soodsamatel tingimustel kui kostja. Hageja saaks laenumakseid tasuda osade kaupa pikema aja jooksul, kuid kostja peab hüvitise hagejale välja maksma ühekorraga. Samuti, et kostja vastutusel on nii laenulepingu täitmine osamaksetena kui ka laenukohustuse jäägi hüvitamine hagejale ühekordse maksena. Niipea, kui hageja jätab laenu osamakse tasumata, nõuab pank vastava osamakse tasumist kostjalt ning debiteerib selle summa võrra kostja arvelduskontot AS-is SEB Pank. Sisuliselt tuleb kostjal täita ühte ja sama kohustust topelt, sest hageja ei ole näidanud üles huvi laenukohustust ise tasuda. Seetõttu on äärmiselt oluline siduda kostjapoolse hüvitise tasumine vahetult hagejapoolse laenukohustuse osamakse tasumisega AS-ile SEB Pank. Kohtuotsuse tegemisest alates möödunud aja jooksul ei ole hageja teinud AS-ile SEB Pank ühtegi makset laenukohustuse tasumiseks. Hagejal ei pruugi olla piisavalt vahendeid laenukohustuse täitmiseks AS-i SEB Pank ees. Kostja on läbi kogu menetluse kinnitanud oma soovi ja valmisolekut võtta AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tuleneva laenukohustuse täitmine enda kanda ning taotlenud kohtul välja mõista hagejalt vastav hüvitis. Selle kinnituseks on kostja jätkanud laenu tagasimaksete teostamist ka kohtumenetluse ajal ning isegi pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Käesoleva hetke seisuga on kostja kahandanud laenukohustuse jääki oma lahusvara arvel AS-i SEB Pank ees. Seega tuleks hageja nõue kostja vastu hüvitise maksmiseks laenukohustuse eest tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu laenukohustuse kustutamiseks tehtud maksete hüvitamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. E J vaidlustas maakohtu otsust osas, milles OÜ Serbe Silik Marketing osa jäeti M Ji omandisse. Samuti ei ole apellant nõus kostjalt välja mõistetud hüvitise suurusega 66 217,25 eurot ning AS Tallink Grupp aktsiate eest hüvitise välja mõistmata jätmisega ning kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisega. Kostja M J vaidlustas maakohtu täiendava otsuse, millega jäeti tema taotlus hüvitise väljamõistmisel täitmise korra määramiseks rahuldamata. Tulenevalt TsMS 651 lg-st 1 ringkonnakohus ülejäänud nõuete osas otsust ei kontrolli. Järgnevalt kolleegium kontrollib maakohtu otsust E Ji apellatsioonkaebuse väidete alusel. Abikaasade ühisvara jagamise nõue Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele abikaasade ühisvara jagamisel enamsaadud vara kompensatsiooni suuruse osas, mis on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks. Ülejäänud osas otsus ühisvara jagamise osas tühistamisele ei kuulu. Vaidlus puudub abikaasade ühisvara koosseisu ning vara väärtuse osas. Ka on maakohus abikaasade 14 ühisvara jagamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kohaldades enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha E Ji taotluses OÜ Serbe Silik Marketing osa jagamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et pooltele kuuluva OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtuseks on 2530,90 eurot ning abikaasade ühisvaraks oleva osa väärtuseks on 139 491,19 eurot. Hageja taotles OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtusega 39 600 krooni (2530,90 eurot) jagada selliselt, et osa nimiväärtusega 20 000 krooni jääks temale ja osa nimiväärtusega 19 600 krooni jääks kostjale. Kostja sellega nõus ei olnud. Maakohus, jättes OÜ Serbe Silik Marketing osa kostja omandiks, on otsuse punktis 31 märkinud, et abikaasade ühisvara jagamisel võtab kohus arvesse poolte majanduslikku huvi ja seotust konkreetsete õigustega. Apellant E Ji väide on põhjendatud, et maakohus ei ole vaidlusaluse vara osas poolte väiteid käsitanud ega neile vastanud, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõuet, kuid see menetlusõiguslik rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Apellatsioonimenetluses põhjendas E J oma huvi OÜ Serbe Silik Marketing osa omamiseks eelkõige sellega, et siis on tal ka suuremad võimalused välja selgitada asjaolusid SIA Dylan Distribution osaluse võõrandamise kohta ning sellega kaitsta oma varalisi õigusi ja huve. Kolleegium leiab, et see väide ei anna alust otsuse muutmiseks OÜ Serbe Silik Marketing osa jagamise osas. Ühisvara jagamisel kohalduvad kaasomandi lõpetamise sätted. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kaasomandit jagada nii, et asi antakse ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, mida ongi maakohus vaidlusaluse nõude osas teinud. Kolleegium on seisukohal, et OÜ Serbe Silik Marketing osa jagamisel tuleb arvesse võtta, et tegemist on äriühingu osaga. Seega tuleb arvesse võtta ka neid kostja vastuväited, milles põhjendatakse osa jagamisel tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi äriühingu tegevusele. E Ji väidetest ilmneb, tal puudub usaldus kostja vastu. Seega äriühingu osa jagamine poolte vahel võib tekitada täiendavaid pingeid ning lõpptulemusena võib mõjuda äriühingu tegevusele negatiivselt, mis ei vasta kummagi poole huvidele. Sellele asjaolule on ka kostja tuginenud. M J on pööranud apellandi E Ji tähelepanu asjaolule, et 400 krooni suurusega nimiväärtuse osaluse võõrandamist U Tle ei ole hageja vaidlustanud, tehing on kehtiv. Äriühingu juhtimine konstruktiivselt ja kasumlikult olukorras, kus 50 % osalust kuuluks E Jile ja ülejäänud 50 % kokku kostjale ja U Tle, oleks äriühingu otsuste vastuvõtmine raskendatud. ÄS § 170 lg 2 ja § 174 lg 1 kohaselt võetakse otsused vastu, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Kolleegium nõustub kostjaga. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostja on OÜ Serbe Silik Marketing osanik, äriühingu juhatuse liige, ning on selle äriühingu tegevusega enamseotud isik. Seega ei tuvastanud kolleegium alust, mis annaks aluse otsuse muutmiseks OÜ Serbe Silik Marketing osa jagamise osas. Apellant ei ole nõus, et rahalise kompensatsiooni määramisel ei võtnud maakohus arvesse AS Tallink Grupp 999 aktsia väärtust. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja oli nõus, et AS Tallink Grupp aktsiad jäävad kostjale. Apellandi väidetel oli ta nõus, et ühe aktsia eest kompensatsiooni ei pea kostja maksma (IV kd lk. 151 p 3.2.6 ja lk 153 p 1.6), kuid ta ei ole loobunud 999 aktsia eest rahalisest kompensatsiooni nõudest. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Kostja teatas 04.05.2011 menetlusdokumendis, et tegelikult on AS Tallink Grupp aktsiaid 1000 ning ta soovib neid enda omandisse ning on 15 nõus kompenseerima neid hagejale rahaliselt. Seega oli hagejale vähemalt sel ajal selge, et AS Tallink Grupp aktsiaid on tegelikult 1000. 02.03. 2012 eelistungi protokollist ilmneb, et hageja teatas, et ei soovi AS Tallink Grupp aktsiate jagamist ning kohus selgitas, et sel juhul ta ei hinda aktsiaid (mitte aktsiat) ühisvara osana, millele hageja vastuväidet TsMS § 333 korras ei esitanud ning ei teatanud, et soovib aktsiate eest hüvitist. Seega kolleegium ei tuvastanud, et maakohtu otsus AS Tallink Grupp aktiate osas on ebaõige. E J ei nõustu maakohtuga kostjalt välja mõistetud rahalise kompensatsiooni suuruse osas. Apellandi väidetel on maakohus ekslikult välja mõistnud kostjalt hageja kasuks 66 217,25 eurot, tuvastades ise, et kostjale on jäänud enam ühisvarast vara 84 777,36 euro väärtuses. Kui sellele summale juurde liita AS Tallink Grupp aktsiate väärtus summas 296, 70 eurot, siis tuleks hageja kasuks välja mõista 85 074, 06 eurot. Õige on, et maakohus tuvastas otsuse punktis 35, et hagejale jääb varalisi õigusi ja kohustusi väärtuses 75 668,40 eurot ja kostjale väärtuses 245 223,12 eurot, kogu ühisvara väärtuseks on 320 891,52 eurot, millest pool moodustab 160 445,76 eurot. Kostjal tuleks hagejale enamsaadud vara eest maksta hüvitist 84 777,36 eurot. Kuivõrd hageja on esitanud nõude enamsaadud vara kompenseerimiseks 66 217,25 euro ulatuses, siis tuli kohtu hinnangul nõue esitatud ulatuses rahuldada. Kolleegium leiab, et apellandi väide on põhjendatud, et maakohtu seisukoht on ekslik, et hageja on loobunud osaliselt kostjalt enamsaadud vara arvelt rahalise kompensatsiooni nõudest. 11.04.2011 esitatud ühisvara jagamise nõude lõpliku täpsustuse punktis 3.4. palus hageja välja mõista kostjalt rahalise kompensatsiooni suuruses 66 217,25 eurot, kuid seda hageja poolt taotletud ühisvara jagamise korral (IV kd lk.146-153). Hagiavalduses taotles hageja OÜ Serbe Silik Marketing osa nimiväärtuse jagamist poolte vahel selliselt, et hagejale jääks osa nimiväärtusega 20 000 krooni, milline nõue jäi rahuldamata. Seega ühisvara ei jagatud hageja soovitud viisil. Toimikust ei ilmne, et maakohus oleks selgitanud välja, millise summa nõuab hageja kostjalt juhul, kui kohus ei jaga ühisvara hageja poolt soovitud viisil. Kuivõrd toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks ühisvara jagamisel kostjalt enamsaadud vara arvelt hüvitise nõudest osaliselt loobunud, siis puudus alus vähendada kohtu pool tuvastatud hüvitise suurust summas 84 777,36 eurot, mis kohtu otsuse kohaselt tuleks kostjal hagejale maksta. Eelnimetatud summa suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kolleegium leiab, et kuivõrd AS Tallink Grupp aktsiate eest puudub alus kostjalt hüvitist nõuda, siis puudub alus kostjalt välja mõista hageja poolt nõutud summat s.o 85 074, 06 eurot ning ja hagi tuleb rahuldada summas 84 777,36 eurot. Maakohtu otsus hageja kasuks kostjalt rahalise kompensatsiooni hüvitamiseks kuulub eelnimetatud põhjendustel osalisele tühistamisele. Kahju hüvitamise nõue Kolleegium leiab, et maakohus on otsust kahju hüvitamise nõudes põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Maakohus on materiaalõigusnorme kohaldanud õigesti ning ei ole rikkunud ka menetlusõigusnorme. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida nõude aluseks olevaid eeldusi ning on seda kontrollinud nii kaasomaniku õiguste kahjustamise AÕS § 70 lg 7 ja § 72 lg 5 alusel, kui ka deliktiõiguslikul alusel VÕS § 1045 järgi ning põhjendas, miks puudub alus hagi rahuldamiseks. Otsus on seaduslik ja põhjendanud ning vastab TsMS § 436 lg 1 nõuetele ning selle tühistamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda otsuses olevaid põhjendusi. 16 Apellant taotles kahju suuruse ebaselguse korral määrata kordusekspertiis. Kolleegium, olles ära kuulanud poolte seisukohad, jättis taotluse rahuldamata, kuivõrd OÜ Rimess eksperdid on vastanud maakohtus ka kordusekspertiisi korras esitatud küsimustele (IV kd lk 139-141). Pärast kordusekspertiisi teostamist ei taotlenud hageja uue ekspertiisi määramist. Kolleegium ei tuvastanud alust korduskekspertiisi määramiseks apellatsioonimenetluses. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele peab kolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat. Hageja väidetel võõrandas OÜ Serbe Silik Marketing oma osaluse Läti äriühingus Dylan Distribution SIA põhjendamatult madala hinnaga, millega tekitati hagejale kahju, kuivõrd OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtus selle tehingu tagajärjel vähenes. Hageja väidetel Dylan Distribution SIA väärtus oli võõrandamisel 43,76 miljonit krooni, kuid müüdi 1 197 629 krooniga. Maakohus tuvastas kahju hüvitamise nõudes alljärgnevad asjaolud: 1. OÜ Serbe Silik Marketing võõrandas 30.05.2008 oma osaluse Läti äriühingus Dylan Distribution SIA 1 197 629 krooni eest, 2. OÜ-le Serbe Silik Marketing kuulus 67% SIA Dylan Distribution osalusest; 3. OÜ Serbe Silik Marketing 100 % omakapitali õiglaseks väärtuseks oli enne Dylan Distribution SIA osade võõrandamist 5,4,-6,8 miljonit krooni ja pärast võõrandamist 5,6-6,0 miljonit krooni. Maakohus analüüsis poolte poolt esitatud tõendeid ning põhjendas, miks ta võtab aluseks kahju hüvitamise nõudes OÜ Serbe Silik Marketing väärtuse hindamisel nimelt kohtu poolt määratud OÜ Rimess eksperdiarvamust (III kd lk 118- 138). Kolleegium nõustub maakohtuga ning leiab, et maakohus on täitnud otsuse põhjendamiskohustust ning otsuse punktides 36-39 vastanud poolte väidetele ning on põhjendanud oma seisukohti. Apellandi E Ji väidetel OÜ Rimess eksperthinnangus ei ole antud õiget ja põhjendatud arvamust TsMS § 302 lg 1 mõttes. Eksperdid on jätnud viitamata konkreetsetele dokumentidele ja andmetele, mis on aluseks võetud ekspertarvamuse koostamisel ning ei ole tuginenud õigetele algandmetele OÜ Serbe Silik Marketing ja Dylan Distribution SIA väärtuse väljaselgitamiseks 30.05.2008 seisuga ning on ebaõigesti lähtutud Dylan Distribution SIA väärtuse hindamisel likvideerimisväärtusest. Põhjendamatult on jäetud arvestamata hageja poolt esitatud S. T arvamusega. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks 30.05.2008 seisuga ei saanud eksperdid OÜ Serbe Silik Marketing osa ja Dylan Distribution SIA väärtust hinnata ning miks võeti aluseks nimelt ettevõtte 2007.a. majandusandmed ning miks ei saa lähtuda S. T arvamusest. Seda ka põhjusel, et S. T ei analüüsinud majanduslanguse mõju ega Dylan Distribution SIA alkoholibrändide turustamist Lätis ja äritegevuse aluseks olevate põhiliste distributsioonilepingute võimalikku lõppemist. Apellandi väidetel S. T lähtus samuti 2007.a. andmetest, mis on küll õige, kuid see ei lükka ümber OÜ Rimess eksperthinnangut. Kolleegium on seisukohal, et OÜ Rimess arvamus vastab TsMS § 302 lg 1 nõuetele. M J pöörab põhjendatult apellandi E Ji tähelepanu, et OÜ Rimess ekspertiisis on allikatele viidatud ning 4.04.2011 eelistungil on eksperdid vastanud küsimustele ja selgitanud muid kasutatud infoallikaid ning on põhjendanud, miks nad ei hinnanud OÜ Serbe Silik Marketing osa ja Dylan Distribution SIA väärtust 30.05.2008 seisuga, viidates info saamise raskustele kindla kuupäeva seisuga, tavapärasest majandustegevusest erinevate oluliste sündmuste puudumisele perioodil 2007.a. lõpp kuni 30.05.2008 ning olemasolevatele andmetele, mille kohaselt planeeriti tehingud 2007.a teises pooles. 17 Kolleegium ei nõustu apellandiga, et ekspertiisis ei ole arvesse võetud Dylan Distribution SIA tuleviku väljavaateid. Seda on eksperdid teinud ning ka maakohus on vastanud hageja väidetele. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et Rimess OÜ ekspertiisis on ebaõigesti lähtutud Dylan Distribution SIA väärtuse hindamisel likvideerimisväärtusest. Eksperdid selgitasid 4.04.2011 eelistungil, miks nad kasutasid nimelt antud metoodikat, sest raamatupidamislik väärtus ei ole hinnang õiglasele väärtusele (IV kd. lk.141). Pooltel oli võimalus esitada ekspertidele küsimusi ning saada neile vastuseid. Maakohus, nõustudes eksperdiarvamusega, põhjendas otsuses, miks ta ekspertide arvamusega nõustub. M J pöörab tähelepanu, et kui isegi S. T hinnangu aluseks olnud OÜ Serbe Silik Marketing 2004.a, 2005.a, 2006.a majandusaasta tulemuste ja Dylan Distribution SIA 2005.a, 2006.a, 2007.a majandusaasta tulemuste võrdluses oli näha kasvutrendi, siis juba 2007.a ning 2008.a majandusaasta aruannete võrdlusest ilmneb, et Dylan Distribution SIA kasum vähenes peaaegu kaks korda. Apellandi väidetel ei ole OÜ-le Serbe Silik Marketing tasutud Dylan Distribution SIA osaluse võõrandamistasu 6 558 000 krooni. Selle summa ulatuses on igal juhul ühisvara väärtust, sh hageja osa väärtust vähendatud. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Nõue Dylan Distribution SIA osaluse müügihinna tasumiseks saab olla OÜ-l Serbe Silik Marketing, mitte hagejal. OÜ Serbe Silik Marketing osa väärtuse on maakohus tuvastanud ning on ühisvara jagamisel sellega ka arvestanud. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendeid ebaõigesti hinnanud ning sellega rikkunud TsMS § 232 lg 1 nõuet, otsuse tegemisel on maakohus põhjendatult tuginenud Rimess OÜ eksperdiarvamusele. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. M Ji apellatsioonkaebus M J on vaidlustanud maakohtu 23.08.2012 täiendava otsuse, milles jäeti taotlus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks rahuldamata. Kostja taotles täiendava otsuse tegemist rahalise kompensatsiooni maksmise osas, seostades seda hageja poolt AS SEB Pank ees laenulepingust tulenevate kohustuse täitmisega. Maakohus, jättes täiendavas otsuses taotluse rahuldamata, leidis, et abikaasade ühisvara jagamisel on arvesse võetud tervikuna ühisvaraks olevad esemed, s.o asjad, varalised õigused ja kohustused. Rahaline kompensatsioon on välja mõistetud, võttes arvesse ühisvara koosseisu ja selle väärtust tervikuna. Seega rahalise hüvitise täitmise seostamine AS SEB ees oleva laenukohustuse täitmisega ei ole põhjendatud. Apellandi taotluse kohaselt AS SEB Pank ees jääb laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine tema vastutada, mistõttu on ebaõiglane, et hageja saab algselt ühisvarast tulenevaid kohustusi kanda soodsamatel tingimustel kui kostja. Hageja saaks laenumakseid tasuda osade kaupa pikema aja jooksul, kuid kostja peab enamsaadu hüvitise hagejale maksma ühekorraga. Apellandi taotlusel tuleks hüvitise väljamõistmisel määrata kindlaks kohtuotsuse täimise kord selliselt, et M J maksab hüvitist E Jile osade kaupa vastavalt hageja poolt laenukohustuse kustutamiseks tehtud maksete graafikule ja tingimusel, kui E J täidab õiguspäraselt laenulepingust tulenevaid kohustusi. 18 Kolleegium ei tuvastanud alust kohtuotsuse täitmise korra määramiseks TsMS § 445 lg 1 järgi ega maakohtu täiendava otsuse tühistamiseks. Kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis selle eest, et kostja omandisse jäi enam vara, kui talle seaduse järgi kuulus. Hageja ei olnud nõus kohtuotsuse täitmise korra määramisega. Kolleegium ei tuvastanud alust täiendava otsuse tühistamiseks. Ka apellatsioonimenetluses M Ji esitatud dokumentaalne tõend pangale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta ei anna alust kohtuotsuse täitmise korra määramiseks rahalise hüvitise osas. Menetluskulu jaotus E J palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kolleegium leiab, et otsus menetluskulu jaotuses kuulub osalisele tühistamisele. Tegemist on abikaasade ühisvara jagamise nõudega, milline nõue ka rahuldati, kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Seega, tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 ja § 162 lg-le 4, loeb kolleegium ebaõiglaseks jätta maakohtu menetluskulud suuremas osas hageja kanda. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse tasumata jäänud riigilõivu summas 10 557,88 eurot, mille osas tuleb otsus jätta muutmata. Kuivõrd E Ji apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja M Ji apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellantide kanda. Mare Merimaa Gaida Kivinurm Margo Klaar