Heiki Kert kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt teavitati 09.05.2013.a. kell 15.31 menetlusalust isikut tema poolt antud telefoninumbril 56093807 kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Menetlusalune isik kinnitas telefoni teel, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ja ilmumata jäämise tagajärgedest. Seega oli menetlusalune isik Heiki Kert kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Heiki Kerdi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Heiki Kert eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Heiki Kerti väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Heiki Kerdi süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, millest nähtuvalt on Heiki Kert avaldanud, et rikkumistega on nõus, kahetseb tehtut. 13.04.2013 viibis Tondiraba piirkonnas, kus oli koosviibimine ning kuna auto omanik oli tugevas joobes, otsustas ise auto ümber parkida. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Artjom Koppel otsustas 13.04.2013.a. kõrvaldada Heiki Kerdi mootorsõiduki Audi A8, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise põhjuseks oleva asjaolu äralangemiseni. Heiki Kert on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti politseiametnik Mihhail Sergejevi poolt 13.04.2013.a. kell 01.17 Heiki Kerdi väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr 1000329, (kalibreeritud kuni 03.07.2013.a.) 2 ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,24 mg/l). Heiki Kert nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 13.04.2013.a. kell 01.38 – 01.42 Heiki Kerdi poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF0018, (taatlustunnistus TTRC-12/00145) mille lõplik lugem oli 0,20 mg/l, laiendmääramatus +/0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,15 mg/l. Heiki Kert nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA piirivalvur Aljona Hutrov otsustas 22.01.2013.a. kõrvaldada Heiki Kerdi mootorsõiduki Audi A8, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimise kõrvaldamise aluste äralangemiseni. Heiki Kert on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 18.04.2013.a. Heiki Kerdil kehtivaid juhilubasid ei olnud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Heiki Kerdile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 13.04.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Heiki Kert teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. Heiki Kert jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Heiki Kerdi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 3 kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et Heiki Kert ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Heiki Kert käesoleval ajal ei tööta ja temale karistusena määratud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Heiki Kerti varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole Heiki Kert hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole eelnevalt karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra ehk pikkusega 5 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 19.07.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 57 lg1 p 3; § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.