Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus on rikkunud menetlusõigusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Hageja ja kostja vahel 27.09.2006 sõlmitud lepingu p 3.8 kohaselt leppisid pooled kokku, et isikliku kasutusõiguse tähtaja saabumisel on kostjal õigus pikendada lepingut või lepingu pikendamise osas kokkuleppe mittesaavutamisel sõlmida hagejaga kasutusõiguse seadmiseks uus leping samadel tingimustel, millega hageja soovib anda lepingu eseme mõne muu isiku kasutusse. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja ja kostja ei jõudnud kokkuleppeni ja et kui hageja soovib kinnistut ise kasutada, siis on tal lepingu kohaselt selleks õigus. Kohtul tuli lepingut vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tõlgendada ning selgitada välja poolte tahe, mille tõendamiseks esitas kostja poolte kirjavahetuse (kostja 04.01.2012 hagiavalduse vastuse lisad) kasutusõiguse pikendamise läbirääkimiste kohta. Kirjavahetusest on näha, et hageja ja kostja said lepingu p-st 3.8 aru selliselt, et kostjal on õigus jätkata isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppemisel Viru 26 kinnistu kasutamist ning käitusid ka vastavalt. Lepingu p 3.8 sõnastati selliselt, et tagada kostja poolt kinnistule tehtud investeeringud, mille käigus rajas kostja müügipaviljonid lillede müümiseks. Maakohtus esitatud hageja ja kostja vaheliste lepingu pikendamiseks suunatud tahteavalduste esitamisega on tõendatud, et pooled soovisid lepingut pikendada. Juhul, kui lepingut ei peaks saama pikenenuks lugeda, siis tuleb tuvastada hageja tahteavaldus lepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 5 kohaselt. 5 Kostja tunnistajate ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmisega rikkus maakohus oluliselt
lg-t 1,
ja
lg-t 1, kuivõrd ei võimaldanud kostjal tõendada, et pooled said lepingu p-st 3.8 aru selliselt, et kostjal on eesõigus Viru 26 kinnistu kasutamiseks kuni kinnistul toimub müügitegevus ning see eesõigus säilib sõltumata sellest, kas hageja soovib kinnistut müügitegevuseks ise kasutada. Tunnistaja A.Eesmäe korduval ülekuulamisel ja lillepaviljone üürivate lillemüüjate ülekuulamisel antud ütlustega oleks võimalik selgitada hageja tahe lepingu sõlmimisel. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 69 lg-t 1, TsÜS § 68 lg-t 5, VÕS § 9 lg-t 1 ja lg-t 2 leides, et hageja kui haldusorgan ei saa tahteavaldust lepingu pikendamiseks tuvastada, kuna selleks puudub Tallinna Linnavalitsuse korraldus. Kuigi hageja on avalik-õiguslik juriidiline isik, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oma loomult eraõiguslik ja ei ole oluline kas hageja esitas kostjale oma tahteavalduse Tallinna Linnavalitsuse korralduse kujul või mitte. Oluline on, et hageja ja kostja vahetasid tahteavaldusi lepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-26-04 p-st 15 järeldub, et haldusorgani otsus ei pea olema vormistatud kui haldusorgani otsus selleks, et see tooks kaasa õiguslikke tagajärgi ehk haldusorgani otsusena vormistatud dokument ei ole ainus võimalus haldusorgani tahteavalduse väljendamiseks, vaid selleks võib olla ka lepingu sõlmimine, mida hiljem on võimalik käsitleda kui haldusorgani otsust. Seega oleks kohus saanud anda hinnangu hageja ja kostja vahel vahetatud tahteavaldustele ning tuvastada, milliseid õiguslikke tagajärgi nende vahetamine kaasa tõi. Kohus tahteavalduste sisu hinnanud ei ole, rikkudes
Kohus on õigesti tuvastanud, et hageja käitumine on olnud vastuoluline. Hageja ei teavitanud kostjat oma kavatsusest mitte sõlmida kostjaga lepingu pikendamise kokkulepet enne, kui kostja isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppemisel hageja poole pöördus. Vastavalt TsÜS § 138 lg-le 1 on hea usu põhimõtte kohaselt keelatud ka vastuoluline käitumine. Sellest tulenevalt oleks kohus saanud ka tuvastada, et hageja ja kostja jõudsid enne lepingu tähtaja saabumist lepingu pikendamise osas kokkuleppele, sest hageja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja seisukoht 6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamises ja vastuhagi rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant kordas kaebuses enamuses maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ning neile kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. 6 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte kirjavahetus ja hageja allasutuse poolt Tallinna linnavalitsuse korralduse projekti koostamine ei ole pooltele siduvad tahteavaldused, mis kinnitavad, et pooled olid jõudnud lepingu pikendamise osas seeläbi kokkuleppele ja leping tuleb lugeda pikenenuks kuni 31.01.2016 tasuga 30 500 eurot aastas. Nõustuda saab kohtuga ka selles, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping on eraõiguslik, tuleb arvestada, et üheks lepingupooleks oli kohalik omavalitsus, kellel on eraõigusliku suhte tekkimiseks ja selle muutmiseks vaja vastavasisulist haldusakti. Hageja Tallinna Linnavalitsuse kaudu ei ole vastavasisulist korraldust lepingu muutmiseks vastu võtnud, mis välistab hageja nõustumuse lepingu pikendamiseks. Hageja kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamist reguleeriva Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määruse nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise korra“ § 6 lg 4 kohaselt otsustab kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise Tallinna Linnavalitsus korraldusega ja korra § 15 lg 2 järgi valmistab lepingu muutmise ette linnavaraamet. Seega saab linnale kuuluvat kinnisasja koormata üksnes Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel ja selle vastuvõtmisele eelnevaid toiminguid tuleb pidada haldusmenetluse läbiviimiseks, mis ei ole tahteavalduseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei rahuldanud kostja taotlust tunnistajate ülekuulamise osas, kuna kostja taotluse rahuldamine ei oleks andnud kostjale soovitud lahendit. Apellant on teinud lepingu p-st 3.8 eksliku järelduse, mille kohaselt säilib tal kinnisasja kasutusõigus seni, kuni ta Viru 26 kinnisasjal paiknevaid müügipaviljone kasutab. Selline kokkulepe eelnimetatud lepingupunktist ei järeldu. Samuti ei saa lepingu p 3.8 kohustada Tallinna linna olema kostjaga lepingulises suhtes kuni kostja kasutab kinnistul paiknevaid müügipaviljone. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kasutusõiguse pikendamiseks on vaja poolte kokkulepet, mis vajab AÕS § 203 ja § 228 järgi notariaalset tõestust. Lepingu p-ga 3.8 on antud kostjale üksnes eesõiguse tingimused kinnistu kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotus 8. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Iko Nõmm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.