4-13-2466/3

4-13-2466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2466 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi Fred Verbitski väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Väärteoprotokoll AB 1328827 06.04.2013.a. Menetlusalune isik Fred Verbitski töökoht – Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. juunil 2013.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Mari-Liis Reidi, menetlusalune isik väärteoasja arutamisele ei ilmunud, kohtuistungi ajast teadlik. -isikukood 39412230831, elukoht XXX; Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Fred Verbitski LS § 201 lg. 2 järgi ning mõista karistuseks arest 8(kaheksa) päeva. Fred Verbitski’le mõistetud arest 8(kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning KarS § 66 alusel peab olema arest ärakantud hiljemalt
3. juuliks 2013.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Fred Verbitski suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav
4. juunil 2013.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks : 06.04.2013.a. koostas Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Tobbi väärteoprotokolli nr. AB 1328827 selle kohta, et Fred Verbitski 06.04.2013.a. kell 00.19 Harjumaal ,Tallinnas Raudtee maja nr. 46 juures, liikudes Pärnu mnt. suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg. Nr. XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg.2 p.3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.3 sätteid ja väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 201 lg.2 järgi. Väärteoasja arutamine toimus
5. Juunil 2013.a. VTMS § 90 lg.1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta , kuna menetlusalune isik oli väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud ja taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ja taotluse ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Fred Verbitski süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 06.04.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: väärteoprotokollis nr. AB 1328827 06.04.2013.a. F.Verbitski poolt antud ütlustega juhtunu kohta s.o. juhtis autot, kuna oli vaja sõbranna koju viia. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.04.2013.a. (toimik lk. 4), millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Tobbi otsustas 06.04.2013.a. kõrvaldada Fred Verbitski mootorsõiduki Volkswagen Golf, reg. Nr. XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Fred Verbitski on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 10.04.2013.a. Fred Verbitskil kehtivaid juhilubasid ei leitud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega , arestiga kui ka üldkasuliku töö tundidega. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on Fred Verbitski rikkumise toime pannud ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on liikluses ohtliku väärteoga. Toimepanemise koht oli Tallinna Nõmme linnaosa. Isikule on varasemalt määratud korduvalt rahatrahve, areste, millistest vähemalt üks on asendatud üldkasuliku tööga. Rahatrahv kui karistusliik ei tule enam kõne alla. Kui isik rahatrahvi ei tasu, ei kanna ta ka karistust. Varasemalt 2 on isikule määratud arest 8 päeva/asendatud üldkasuliku töö tundidega/ ja 5 päeva. Kuid taoline karistusliik pole soovitud mõju avaldanud. Kohtuvälise menetleja esindaja palub määrata Fred Verbitskile karistuseks arest 8 päeva. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Fred Verbitski’le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 06.04.2013.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Fred Verbitski teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus , kuid sellest hoolimata asus ta 06.04.2013.a. juhtima mootorsõidukit. Kohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Fred Verbitski käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusealuse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Fred Verbitski ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Fred Verbitski puhul on tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda huvides. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Fred Verbitski ei tööta, vaid õpib , temale varem määratud rahatrahvidest on viimased tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Fred Verbitski ka varasemalt karistatud viiel korral mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole Fred Verbitski hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna Fred Verbitski’tt on varasemalt karistatud arestiga 8 ja 5 päeva, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud aresti mõistmine pikkusega samuti 8 päeva. 3 Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, kuid ta ei ilmunud kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t. on hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja määramist. Kohus määrab aresti kandmise tähtajaks 15.juuli 2013.a. Kohtu hinnangul on antud tähtaeg piisav selleks, et isik saaks vajaliku ajavaruga, kui on saanud kätte kohtuotsuse ,korraldada oma elu-olu . Leili Raedla Kohtunik 4