KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2013, Rakvere kohtumajas Väärteo number 4-13-908 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi Sirje Otsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 31.01.2013 otsuse nr 2590,13,000056 peale Kaebuse esitaja Menetlusalune isik SIRJE OTS, isikukood xxxx; elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 17.
- ja 29.04.2013, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 135, § 155, § 156 RESOLUTSIOON Sirje Otsa kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 31.01.2013 otsus nr 2590,13,000056, millega Sirje Otsa karistati liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele 21.05.2013 kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kuke 31.01.2013 väärteoasjas nr 2590,13,000056 tehtud otsusega tuvastatu, et Sirje Ots juhtides 04.01.2013 kell 15.06 Lilleoru tänaval Rakvere linnas Lääne-Virumaal mootorsõidukit ning sooritades Rakvere linnas Lilleoru tänavalt vasakpööret Tartu tänavale eiras LM 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, sõites ristmikule peatumata. Menetlusalune isik Sirje Ots rikkus sellega liiklusseaduse (LS) § 16 lg 2 nõuet pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud tunnistaja M M 04.01.2013 ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik esitas 21.01.2013 vastulause, mille kohaselt selgitas juhtunut ja taotles väärteomenetluse lõpetamist süüteo koosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja on leidnud, et antud taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukoha, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Võttes arvesse eeltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg-st 1 määras kohtuväline menetleja Sirje Otsale LS § 242 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Kaebuse sisu Sirje Ots esitas 18.02.2013 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri 31.01.2013 üldmenetluse otsus nr 2590,13,000056 ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Sirje Ots põhjendas esitatud kaebust sellega, et tema ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et tema eiras Lilleoru tänavalt Tartu tänavale vasakpööret sooritades „peatu ja anna teed“ märki ning selgitas, et ta peatub alati „peatu ja anna teed“ märgile nõuetekohaselt. Sirje Ots avaldas seisukoha, et talitas sarnaselt ka 04.01.
- Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja väljendas oma seisukoha, et vääteoasja nr 2590,13,000056 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on Sirje Otsa süü. Menetlusalune isik pani eelnimetatud väärteo toime ettevaatamatusest. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja taotles jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kuke otsuse väärteoasjas nr 2590,13,000056 muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuistung 17.04.2013 kohtuistungil jäi Sirje Ots oma kaebuse juurde ning selgitas, et 04.01.2013 sõitis ta Lilleoru kauplusest Lilleoru tänavalt Tartu tänava suunas. Peatus ristmikul oleva „Stop“ märgi ees ja veendus, et ei lähene teisi sõidukeid. Liiklusmärgi ees peatudes Sirje Ots kohe teed ei näinud ja pidi edasi sõitma, kuid oma veendumuse kohaselt jäi Sirje Ots ka peale edasi liikumist veelkord seisma. Tegi seejärel vasakpöörde ja sõitis Piira poole. Tahavaate peeglist nägi ta siniseid tulesid oskamata arvata, mis need on. Ta selgitas, veidi hiljem arvates, et tegemist võib olla mingi eriotstarbelise sõidukiga, hoidis teel võimalikult paremale poole, et see saaks temast möödu sõita. Seejärel pööras ta Piira ristmikul Rannapungerja poole ning alles siis sai aru, et temast vasakul oli eravärvides politseiauto. Auto juurde tuli politseinik Martin Mikola, kes ei esitlenud ennast, vaid hakkas karjuma küsides, et kas ta tahavaate peeglisse ei vaata. Mille peale ta kinnitas, et vaatas küll, kuid ei osanud kuidagi arvata, et tegemist võib olla eravärvides politseisõidukiga. Politseinik käskis tal politseiautosse istuda. Siis tuli juurde ka teine politseinik, kes samuti ennast ei tutvustanud, vaid karjus, miks ta ei peatunud. Küsimusele, et kus ei peatanud, ei vastatud ning öeldi lihtsalt, et tulge autosse. Temaga tegelesid aktiivselt mõlemad politseinikud. Politseiautos hakkas Sirje Otsa küsitlema Aivar Saar. Algul küsis, et kas teeme kiirmenetluse, kuid kui ta küsis, et milles ta süüdi on, järgnes ebameeldiv käitumine. Aivar Saar hakkas Sirje Otsa küsitlema, kuidas ta sõitis ja kust kohast keerasin, kas ta peatus. Kui protokoll oli koostatud, siis ütles Aivar Saar, et kirjuta alla. Kuna käekiri oli loetamatu, siis ta alla ei kirjutanud. Aivar Saar luges protokolli ette, peale mida Sirje Ots allkirjastas selle. Seejärel kirjutas Aivar Saar veel ühe protokolli, millele ta alla ei kirjutanud, kuna ei tundnud endal süüd. M M lihtsalt istus seal ning Sirje Otsa arvates ei saanud M M ülekuulamine toimuda enne tema ülekuulamist. Tunnistaja M M seletas kohtuistungil, et oli patrullis koos Aivar Saarega ja nad sõitsid eravärvides politseiautoga Tõrma ringilt Lilleoru poole. Lilleoru tänavalt sõitis nendele vastu mootorsõiduk, mis sooritas vasakpöörde Tartu tänavale eirates „peatu ja anna teed“ märgi nõudeid. Tema hinnangul oli rikkumine hästi näha, sest pööre sooritati 90 kraadise nurga all. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida. Esimesena suhtles Sirje Otsaga peale peatumist tema, kuna tema istus kõrval. Aivar Saar parkis sellele ajal auto ära. Ta läks juhi juurde selleks, et tuvastada juht ja rikkumine – küsis juhi käest dokumendid ja selgitas, mis põhjusel sõiduk kinni peeti. Küsis Sirje Otsalt, kas „Stop“ märgi eiramist oli, mille peale Sirje Ots väitis, et võibolla oli, et mingi hoog võis sees olla, kui ta ristmikule sõitis. Seejärel andis ta Sirje Otsale korralduse politseiautosse istuda, et politseinikud saaksid teostada menetlustoimingud. Tema hinnangul ei ole politseiautosse istumine korraldav. M M kinnitas, et tema nägi sündmust ja kuna üks peab olema menetleja, teine tunnistaja, siis antud olukorras oli tema tunnistaja ning Aivar Saar menetleja. Tema peatas rikkuja sõiduki ja selgitas rikkumist, kuna Aivar Saar parkis samal ajal politseisõidukit tee äärde. Politseiautos alustas menetlustoiminguid Aivar Saar, kes asus asja menetlema ja kuulas Sirje Otsa üle. M M kinnitas, et tunnistaja ütlused andis ta omakäeliselt, tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamisel kirjutas Aivar Saar blanketi ülemise osa. Ütlused kirjutas M M samas autos enne, kui koostati Sirje Otsa väärteoprotokoll, seejärel Aivar Saar jätkas menetlust. Aivar Saar, selgitades väärteoprotokolli koostamise asjaolusid, andis ütlusi, et oli 04.01.2013 tööl paarimees M M . Tema hinnangul on menetleja see, kes hakkab aktiivsemalt isikuga suhtlema. Tunnistaja roll on kõrvalnägijana tunnistada seda sündmust, mis toimus. Sündmuse osas selgitas Aivar Saar, et nad sõitsid Lilloru ristmiku suunas ning 50 meetrit enne ristmiku nägid, et ristmikule läheneb sõiduauto, kes tegi vasakpöörde ja ei peatunud Stop märgi ees. Kui isik vilkurite ja helisignaali peale ei peatunud, sõideti sõidukile kõrvale ning M M tegi akna lahti ja andis käega peatumismärguande. M M läks välja, et isikut kontrollida, ning tema parkis auto ära ja läks seejärel ka välja. M M ja Sirje Ots sel hetkel juba suhtlesid ning M M oli Sirje Otsa käest saanud juhiloa. Siis läks ta Sirje Otsa juurde ja M M läks autosse, et registritest isikut kontrollida. Aivar Saar selgitas Sirje Otsale rikkumise asjaolusid ja Sirje Ots vabandas, et ta ei peatunud. Aivar Saar kutsus Sirje Otsa autosse ning kui nad olid autosse istunud, väitis Sirje Ots, et ta peatus Stop märgi ees ja vaatas mitu korda, et ühtegi sõidukit ei tule. Kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et väärtegu on tõendamist leidnud. Enne Stop märki ei aita pidurdamine, märk kohustab peatuma. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetleja ja tunnistaja rollid ei ole seadusega paika pandud ning siis, kui üks politseinikest läks isiku juurde, menetlustoiminguid läbi ei viidud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles jätta kaebus rahuldamata ja politsei otsuse muutmata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära poolte seisukohad, asub seisukohale, et Sirje Otsa kaebus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul selgub väärteoasja materjalidest üheselt, et mõlemad politseinikud tegutsesid Sirje Otsa väärteoasja menetlemisel aktiivselt menetlejatena ning ei ole võimalik väita, et asja menetlenud M M saaks käesolevas menetluses esineda erapooletu tunnistajana. Lähtudes väärteoasja materjalidest, oli menetlejaks antud asjas Aivar Saar. Ent kohtuliku uurimise käigus on nii Aivar Saare kui Martin Mikola ning menetlusealuse isiku Sirje Otsa ütlustega tõendamist leidnud, et väärteomaterjalides tunnistajana kajastatud M M on samuti täitunud menetleja ülesandeid. Kohus möönab, et tõepoolest ei ole menetlusseaduses reguleeritud, kes patrulltoimkonna liikmetest peaks täitma menetleja, kes tunnistaja rolli. Ent seaduses on üheselt mõistetavalt ära toodud menetleja roll väärteomenetluse läbiviimisel ning see ei saa ega tohi kattuda tunnistaja rolliga. Tunnistajaks väärteoasja asjaolude osas ei saa aga olla politseiametnik, kes samas asjas on täitnud menetleja ülesandeid. Menetlusalusele isikule, s.o rikkujale peatumismärguande andmine, temale rikkumise selgitamine ning korralduse andmine istuda politseiautosse väärteoasja edasiseks menetlemiseks, ei väljenda ilmselgelt tunnistaja rolli väärteomenetluses. Vastavalt KrMS § 66 lg-le 2 ei tohi väärteoasja menetlenud isik anda enda menetluses oleva asja kohta ütlusi. Menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7; 3-1-1-142-05, p 12; 3-1-1-47-08, p 10; 31-1-73-08, p 9.1; 3-1-1-82-09, p 12 ja 3-1-1-82-10, p 8). Kohus peab oluliseks selgitada, et kuigi sellises olukorras saab vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadele menetleja ametniku tunnistajana üle kuulata esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta, ei saa väärteoasja menetlenud isiku ütlustega tõendada väärteo asjaolusid. Riigikohus on 28.04.2008 otsuse nr 3-1-1-29-05 p-s 7 rõhunud, et väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Kohus on seisukohal, et menetleja rollist peab loobuma üks patrulltoimkonna liikmetest, keda soovitakse või kes juba on üle kuulata tunnistajana. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et siis, kui M M läks Sirje Otsa juurde, et tuvastada juht ja rikkumine ning anda menetlusalusele isikule korraldus istuda politseiautosse, menetlustoiminguid läbi ei viidud. Väärteomenetlust alustatakse VTMS § 59 lg 1 kohaselt esimese menetlustoiminguga ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §
- Nähtuvalt VTMS § 19 lg 2 on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et juba isiku peatamine ja tema andmete kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi esitamise nõudmine ja rikkumise tuvastamine, veel enam politseiautosse kutsumine, on käsitletav esimese menetlustoiminguna, millega loetakse väärteomenetlus alustatuks. Asjaolu, et alles politseiautos tutvustati isikule tema õigusi ja kohustusi ei muuda seda, et väärteomenetlus oli juba M M poolt alustatud. Kohtu hinnangul on ka korraldus istuda politseiautosse täitmisele kuuluv korraldus, mille eiramisel on politseil õigus kasutada erivahendeid, et tagada väärteoasjas menetluse läbiviimise. Seega oli M M asunud menetleja rolli ning teinud esimese menetlustoimingu – isiku peatamine, tema rikkumise tuvastamine ja selgitamine ning korralduse andmine politseiautosse istumiseks väärteoasja edasiseks menetlemiseks. Asjaolu, et hiljem jätkas väärteoasja menetlemist Aivar Saar, ei muuda olematuks M M menetlejana tegutsemist antud väärteoasjas. Tunnistaja on isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid ja ta ei saa aktiivselt osaleda väärteo menetlemisel. Kohtu jaoks on arusaamatu, miks politseiametnik M M , kes enda sõnul vaid seetõttu, et temal oli mugavam juhi kõrvalistujana anda rikkujale peatumismärguanne ja väljuda politseisõidukist esimesena, kuna juhil oli vaja sõiduk parkida, asudes aktiivselt tegutsema, ei jätkanud väärteoasja menetlemist, s.o ei tutvustanud menetlusalusele isikule tema õigusi, ei kuulanud teda üle ega koostanud väärteoprotokolli, vaid andis selle menetluse jätkamiseks üle Aivar Saarele, taandudes seejärel tunnistaja rolli. Väärteoasja menetlenud isik ei saa olla enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas. Selle nõude rikkumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Seega kuulub kohtuvälise menetleja 31.01.2013 otsus väärteosasjas nr 2590,13,000056 tühistamisele ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik