Obsah (4)

§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-2542 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 9. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raivo Vadi ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi määruskaebused rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevile määruskaebemenetluses Raivo Vadile riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Raivo Vadilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. Raivo Vadil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Raivo Vadi 1-08-2542 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu 09.07.2013 määrusega jäeti Raivo Vadi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. R. Vadi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.04.2008 otsusega KarS § 118 lg 1 järgi ning karistatud

§ 238lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud 28 päeva. Karistus jäeti Kar

S § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 19.05.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja R. Vadile mõistetud karistus pöörati täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU

1. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Maakohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Viru Maakohtu 28.04.2008 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus tingimisi katseajaga. Viru Maakohtu 18.02.2010 määrusega pikendati katseaega ja 19.05.2011 määrusega pöörati karistus täitmisele. Viimasest määrusest nähtub, et kinnipeetav ei järginud katseajal registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Sellise käitumisega näitas kinnipeetav, et ta tahtlikult ja vastutustundetult ei täida ettenähtud nõudeid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetavale enne vangistust antud kahte võimalust, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja nõudeid täita. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes ja see oli seotud vägivallaga. 2.2 Maakohus tunnustas kinnipeetavat sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening läbimise eest ja leidis, et jätkates vangistuse kandmist on kinnipeetaval võimalik seal omandatud teadmisi kinnistada ning osaleda ka agressiivsuse vähendamisega seotud sotsiaalabiprogrammides. 2.3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud võimalus asuda elama tööandja surnud emale kuuluvasse korterisse, mille omandiküsimus ei ole veel lahendatud. Maakohus leidis, et sellisel juhul ei ole tagatud ja täidetud käitumiskontrolli nõue alalise elukoha olemasolu osas ja tegemist ei ole alalise elukohaga. 2.4 Töökoha garanteerituse luges maakohus antud asjas positiivseks. Asja materjalide kohaselt on tegemist sama ettevõttega, kus kinnipeetav töötab ka praegu vangistuse ajal. Seega on tõenäoline, et nimetatud töökoht on kinnipeetavale tagatud ka edaspidi vangistusest vabanemisel. 2.5 Kinnipeetaval on jäänud karistust kanda veel 1 aasta 4 kuud, seega on tal ka võimalik veelkord taotleda ennetähtaegset vabastamist. 2 MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada R. Vadi elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas olevaid asjaolusid ja teinud neist ebaõiged järeldused, arvestamata enamikku positiivsetest asjaoludest. Esimese astme kohus jättis arvestamata kinnipeetava hea käitumise vangistuse jooksul ja mõned teised positiivsed asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. R. Vadil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud kõik ITK-s ettenähtud tegevused. 3.2 Alates 19.12.2011 on R. Vadi alaliselt hõivatud tööga (kuni 12.01.2013 vangla majandustöödel, alates 14.01.2013 OÜ-s XXX väljaspool vanglat). Tööandja andis R. Vadile väga positiivse iseloomustuse. Juba aasta viibib R. Vadi avavanglaosakonnas. Hea käitumise tulemusena on talle võimaldatud lühiajalisi väljasõite kolmel korral. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et R. Vadil on toetav sotsiaalvõrgustik ema ja elukaaslase näol, kellega tal on head ja toetavad suhted. Iseloomustusest nähtub, et varasemalt oli isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid nüüdseks on suhted katkenud. Vabanemise korral elama asumine Narva muudaks R. Vadi suhtlusringkonda ja ei võimaldaks taastada endiste tuttavatega suhteid. 3.3 Vabanedes oleks R. Vadil võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ja selle kohustuse oleks võinud panna ka määrusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Distsiplinaarkaristuse puudumine vangistuse jooksul räägib sellest, et R. Vadi on võimeline end vaos hoidma ja vältima konfliktseid olukordi. Maakohtu istungil selgitas R. Vadi, et tal toimusid vestlused mõtlemise-käitumise teemadel. Vangla iseloomustuses on kirjas, et R. Vadi on igapäevaselt rahumeelne, kuid alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt, tegutsedes impulsiivselt, ent ta teadvustab probleemide olemasolu ja omab tuleviku osas kindlasihilisi ja pikemaajalisi eesmärke, mis on enamjaolt seotud perekonna ja tööhõivega. 3.4 Vangla märgib, et karistus pöörati täitmisele kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmise tõttu, kuid vangistuses viibides on isik oma mõtlemist ja käitumist korrigeerinud - osalenud taasühiskonnastavates tegevuses ja käitunud õiguskuulekalt. 3.5 Kohtupraktika kohaselt on vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel määrav positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Maakohus ei ole käsitlenud oma määruses R. Vadi poolt uute kuritegude toimepanemise võimalust ja kinnipeetava ohtu ühiskonnale. 3.6 Kaitsja arvates asjaolu, et R. Vadi suhtes pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete mittetäitmise tõttu, ei või olla määravaks antud asja lahendamisel. See asjaolu tuleks läbi vaadata kogumis teiste, nii negatiivsete kui ka positiivsete asjaoludega. 3.7 Vastavalt hinnangule on R. Vadi üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7% ja vägivaldse kuriteo puhul – 12%. Need riskid on madalad ning annavad lootust eeldada, et R. Vadi on käesoleval ajal võimeline elama õiguskuulekalt. 3.8 Vabastamise küsimuse lahendamisel tuleks arvestada ka sellega, et kinnipeetaval puuduvad risk ja ohtlikkus valdkondades, mis on seotud eluaseme, hariduse, suhete ja elustiili, narkootikumide ning tervise ja emotsionaalse seisundiga. Kohus ei arvestanud lahendi 3 tegemisel ka seda, et R. Vadi on kohtulikult karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab ka esimest korda. 3.9 Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega, et R. Vadil puudub alaline elukoht. Korteris, asukohaga XXX , käesoleval ajal keegi ei ela. Asjaolu, et pärandi küsimus ei ole veel lõpetatud, ei räägi sellest, et V. I (OÜ XXX juhatuse liige) oma surnud ema pärijana, ei või anda nõusolekut R. Vadi elamiseks antud korteris ja elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei märkinud oma arvamuses ning ka kohus ei viidanud sellele, et antud korter ei sobi elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega kaitsja arvates on täidetud formaalsed eeldused Raivo Vadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
3. R. Vadi määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja määruskaebuse esitaja vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kui kohus otsustab, et R. Vadi ei ole seda võimalust ära teeninud, määrata järgmine tähtaeg ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks 2 kuu pärast. R. Vadi määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Vangistuse jooksul on R. Vadi teinud kõik selleks, et väärida ennetähtaegset vabastamist. Kahjuks ei saa ta teha rohkemat, kui temalt nõutakse, mis on ka eeltingimus, näitamaks, et ta saab aru ja oskab teha vahet, milline on seadusekuulekas käitumine ja milline mitte – kohus saab teha esitatud materjalidest järelduse R. Vadi käitumisest. 4.2 Kohus peab ennetähtaegse vabastamise korral arvestama seaduses ette nähtud tähtaegu. Elektroonilise valvega ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise ja 2/3 karistusaja ärakandmise vahele peab jääma 6-kuuline periood, kui kohus ei määra teisiti. Reaalselt saab R. Vadil pool karistusajast kantud 23.09.2013 ehk kahe kuu pärast, mistõttu ta palub määrata uus tähtaeg kohtulikuks arutuseks. Elektroonilise vabastamise võimaluse tähtaeg saabus 02.03.2013 – kuna aga elektroonilise valve alla vabastamise kohtulik arutelu viibis, lükkus automaatselt edasi ka 2/3 läbivaatamise tähtaeg, mida on võimalik kohtu soovil määrusega korrigeerida.
4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.08.
5. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik R. Vadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 6.2 Ringkonnakohus möönab, et R. Vadi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 4 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline, et süüdimõistetut ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja ta on osalenud sotsiaalprogrammis isikutele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. Praegusel ajal viibib R. Vadi avavanglas, käib tööl, kust iseloomustatakse teda positiivselt. Samuti on määruskaebuse kohaselt R. Vadil toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, samuti kindel elukoht ja tahe muuta oma endist, kriminaalse taustaga tutvusringkonda. Maakohus on arvestanud sellegagi, et R. Vadi kannab esimest vangistust. 6.3 Maakohtu määrusest nähtub, et R. Vadi vabastamata jätmise põhjused on seotud sellega, et süüdimõistetu, vaatamata talle tingimisi mõistetud karistusele ja sellega kaasnenud katseajale, mida ka pikendati, ei järginud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Osundades Viru Maakohtu 19.05.2011 määrusele tuleb märkida, et R. Vadi alkoholitarvitamise keelu rikkumisi iseloomustab korduvus, tahtlikkus ja vastutustundetus. Samuti oli R. Vadil probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Seega on R. Vadi oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes ei täitnud tingimuslikult katseajaga mõistetud karistus, mida oma põhiolemuselt kujutab ka ennetähtaegne vangistusest vabastamine, KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi käituma õigusekuulekalt. Kuivõrd tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused, peab kohtul isiku varasemat käitumist arvestades olema veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja edukalt läbida. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei tekkinud ka vaatamata määruskaebuses esitatud argumentidele ringkonnakohtul. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et avavanglas on R. Vadil rangema järelevalve tingimustes võimalik kinnistada sõltuvusest vabanemist ja õiguskuulekat käitumist. 6.4 Lisaks karistuse individuaalsele õigustatusele, peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. R. Vadi poolt toime pandud süütegu - raske tervisekahjustuse tekitamine, milles süüdimõistetu lõi kannatanu elukohas ühise alkoholitarvitamise ja sõneluse käigus viimast 13,6 cm pikkuse teraga, samuti tema katseajal toime pandud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised näitavad, et R. Vadil esines probleeme sõltuvuskäitumisega. Viimane omakorda põhjustas vägivaldset käitumist. Vabastades esimesel võimalusel ennetähtaegselt isiku, kes on toime pannud raske vägivaldse kuriteo, riivaks see ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Reeglina kuulub vangistus kandmisele tervikuna ja ehkki kinnipeetaval on küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist (RKKK nr 3-1-1-91-06). 6.5 R. Vadi taotlusele määrata sätestatust lühem tähtaeg tema järgmiseks ennetähtaegse vabastamise arutamiseks, tuleb vastata eitavalt - nimelt ei sätesta VangS § 76 lg 2 (erinevalt tavalisest ennetähtaegse vabastamise arutamistest VangS § 76 lg 3) isiku elektroonilise vabastamata jätmise puhul võimalust kohtul lühendada tähtaega tingimisi ennetähtaegse vabastamise uueks otsustamiseks. Kinnipeetava vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 1 alusel edastab vangla VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. 6.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kohtule on seadusega antud õigus otsustada, kas vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest või mitte. R. Vadi puhul esinevad kaalukad argumendid tema mittevabastamiseks ennetähtaegselt, mis kaaluvad üle tema seda toetavad põhjused. Käesoleval juhul on Viru Maakohtus tehtud määrus tingimisi vabastamata jätmise kohta pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil ja maakohus on oma määruses 5 võtnud arvesse KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Seega puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel.
7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 6 Aarne Sarjas