Obsah (7)

§ 203§ 121§ 43§ 110§ 112§ 249§ 252

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1452 Haldusasi R.I.e kaebus Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr

§ 203

-205 ja 252 lg 7 alusel ja korras otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.07.2013 esitas R.I. (isikukood: xxxxxxxxxx) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas R.I. kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning menetlusabi taotluse. Kaebuse kohaselt on R.I. esitanud Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamiseks ka vaide Tallinna Vanglale.
2. 05.07.2013 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal kohtule teatada, kas R.I. on vastava vaide esitanud ning milline on hetkel selle menetlusstaadium. Kohus märkis, et kuna tõenäoliselt kuulub antud kaebus hetkel siiski tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 alusel (kohustuslik kohteelne menetlus läbimata), siis kohus käsitleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust kui taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Eeltoodust tulenevalt palus kohus vanglal esitada kohtule omapoolne seisukoht R.I.e esialgse õiguskaitse taotlusele ning edastada seoses menetlusabi taotlusega kohtule R. I.e K-Raha väljavõte perioodi 05.03.2013 kuni 05.07.2013 kohta. Vangla esitas nõutud dokumendid kohtule tähtaegselt.

1. 09.07.2013 vastuses selgitab vastustaja, et Tallinna Vangla esimese üksuse inspektor-kontaktisik kolmanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 02.07.2013 käskkirjaga nr 314 kohaldati kinnipeetav R. I.ele ennetava meetmena täiendavaid julgeolekuabinõusid – kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Tallinna Vangla leiab, et konkreetsel juhul ei ole haldusakti täitmise peatamine vajalik avaliku huvi ega kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega on vajalik hinnata, kas haldusakti täitmise peatamine on vajalik R. I.e õiguste kaitseks. Riigikohtu 17.06.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 on kohus leidnud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.“ Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud käskkirjast, et R. I. võib käituda ettearvamatult ning oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele vanglas viibivatele isikutele, samuti vangla julgeolekule. Samuti nähtub, et R. I.e suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena. Riigikohus märkis lahendi punktis 12: „Asjas nr 3-3-1-63-09 on kolleegium VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“ Käesoleval juhul ongi vanglal, võttes arvesse olemaolevaid asjaolusid, tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, mistõttu on R. I.e suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Riigikohus leidis 22.11.2004 asja nr 3-3-1-76-04 määruse punktis 6, et Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on 2 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Tallinna Vangla leiab, et raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud ja kuna vaidlustatud haldusaktis toodud kaalutlused on õiguspärased, siis ei ole R. I.e taotlus vaidlustatud käskkirja täitmise peatamiseks põhjendatud. Lähtudes eeltoodust taotleb Tallinna Vangla jätta R. I.e esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla esimese üksuse inspektor-kontaktisik kolmanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 02.07.2013 käskkirja nr 314 täitmise peatamiseks rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine
2. 09.07.2013 saabus kohtule Tallinna Vangla vastus, mille kohaselt R.I. ei ole kohtule esitatud Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust veel läbinud – vastav menetlus on hetkel pooleli.
3. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal ei ole läbitud Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust ja vastav menetlus on pooleli, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust vabastamise taotluse lahendamine

1. Kohus selgitab, et kuna R. I.e kaebus Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 tühistamise nõude osas kuulub tagastamisele kohustuslikku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis käsitleb kohus R. I.e esialgse õiguskaitse taotlust kui taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal.
2. Selleks, et vastavat esialgse õiguskaitse taotlust lahendada tuleb kõigepealt lahendada R. I.e menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust vabastamiseks.
3. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu summas 15 eurot.

§ 110lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud R. I.e K-Raha konto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamise seisuga oli R. I.e kontojääk 0,01 eurot (viimase nelja kuu jooksul on R. I.e sissetulek olnud 0,02 eurot ning kontojääk on olnud vastavalt 0,02 ja 0,01 eurot) (tl 17 pöördel). Eeltoodust nähtub, et R. I.el puuduvad sellised rahalised vahendid, millest oleks võimalik käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse pealt riigilõivu tasuda. Seega on kohtule esitatud andmetest ilmne, et R. I.el riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ning ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. Käesoleval juhul ei esine ka

§ 112sätestatud piiranguid, mille esinemisel tuleks menetlusabi andmisest keelduda.

Lähtudes eeltoodust kohus vabastab R. I.e riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 3 Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10.

§ 249

lg 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (

§ 252

lg 1).

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul käsitleb kohus R. I.e esialgse õiguskaitse taotlust taotlusenat esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. R. I. palub peatada Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkirja nr 314 täitmise kuni asjaolude lõpliku väljaselgitamiseni.

1. Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Lisaks ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu ega asjas esineda ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi.
2. Käesoleva vaidluse esemeks on Tallinna Vangla 02.07.2013 käskkiri nr 314, millega kohaldati R. I.e suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Käskkirja põhjendustest nähtub, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati R. I.e suhtes julgeolekuosakonna poolt 02.07.2013 koostatud õiendi alusel, millest nähtub, et isik ohustab oma käitumisega vangla üldist julgeolekut. Isik terroriseerib kaaskinnipeetavaid, kes viibivad temaga samas kambris - võtab tahte vastaselt neilt ära vangla kaupluses ostetud toidu ja tubakatooted. Samuti ähvardab füüsilise vägivallaga ning tapmisega. Samuti on korduvalt käskinud kaaskinnipeetavatel kambrist ära minna, põhjendusel, et nad ei sobi sinna. Kaalutlustest nähtub, et täiendavaid julgeoleku abinõusid kohaldatakse raske õigusrikkumise ärahoidmiseks eelkõige ennetava meetmena. R. I.e hoidmine koos teiste kaaskinnipeetavatega ei ole turvaline ning võib ohtu seada nii teiste kui tema enda elu, tervise ja julgeoleku. R. I. võib käituda ettearvamatult ning võib oma käitumisega olla ohtlik vangla julgeolekule. Seega leiab vangla, et on otstarbekas paigutada R. I. teistest avatud sektsiooni kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambrisse, et takistada võimalike konfliktolukordade teket. Sellest tulenevalt on vajalik ka R. I.e suhtes kohaldada vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist. 4 Käskkirjast nähtub, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust hinnatakse hiljemalt kolme kuu möödudes.
3. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv.

1. Kohus nõustub esiteks Tallinna Vanglaga selles, et kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud põhjendatud kahtlus reaalselt raske õigusrikkumise näol aset leiab. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul esineb küll esialgse õiguskaitse kohaldamise üks eeldus, kuid see ei ole ainumäärav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise seisukohalt. Kohtul tuleb kaaluda ka teisi esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid – nagu vaide/kaebuse eduväljavaated ning avalik huvi.
2. Kohus leiab, et R. I.e vaie/kaebus ei oma erilisi eduväljavaateid. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le
3. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Asjas nr 3-3-1-63-09 on Riigikohtu kolleegium VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme, mis on samuti täiendav julgeoleku abinõu, kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Haldusasjas nr 3-3-1-33-10 märkis Riigikohus, et: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.“ Kaebaja on kaebuses vastustajale peamiselt ette heitnud seda, et käskkirjas esitatud faktiväited on tõendamata ning käskkirjast ei nähtu täpselt keda ja millal kaebaja ähvardas ja kelle asju omastas. Kohus leiab, et kaebaja poolt nimetatud andmeid ei pea lähtudes eelpool märgitud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt käskkirjast nähtuma. Piisab kui käskkirjas on ära näidatud, mille alusel on vanglal tekkinud 5 põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Kohus on seisukohal, et vastavad põhjendused ja kaalutlused vaidlustatud käskkirjas olemas. Kaebaja ei ole välja toonud muid põhjendusi, miks ta leiab, et käskkiri on õigusvastane, mistõttu kohtule hetkel teadaolevate andmete põhjal on kaebusel vähesed eduväljavaated.
4. Kohus leiab, et antud juhul kaalub avalik huvi – vangla üldine julgeolek, mis seisneb muuhulgas nii R. I.e kaaskinnipeetavate elu ja tervise kaitses kui ka R. I.e enda elu ja tervise kaitses üles R. I.e huvi täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise peatamiseks. Kohus peab vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmist vähem kahjulikuks kui selle peatamist. Ka asjaolu, et kaebaja ei saa täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise tõttu osaleda kolme kuu jooksul kutsekoolis (resotsialiseeriv tegevus) ei kaalu üles avalikku huvi tagada vanglas üldine julgeolek. Kohus leiab, et kaebaja on ise oma käitumisega tekkinud olukorra põhjustanud ja seetõttu peab kandma ka oma käitumisest põhjustatud tagajärgi.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. I.e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6