Obsah (6)

§ 390§ 384§ 238§ 189§ 417§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1717 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 10.

juuni 2013 otsus muutmata ja süüdistatava Sergei Kedrovi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 10.06.2013 otsusega tunnistati Sergei Kedrov süüdi KarS § 263 p-de 1,2 järgi. Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra.

Karistusaja hulka arvati S. Kedrovi eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Karistusele liideti Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 10 kuud ja 15 päeva. S. Kedrovi liitkaristuseks on 3 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust alates 31.05.

2. Maakohus mõistis S. Kedrovilt välja menetluskulud 626 eurot ja 85 senti (sundraha 480 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 38 eurot ja 40 senti ning kohtumenetluses 108 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise eest 45 senti) tasumisele ositi aasta jooksul, igakuiselt vähemalt 52 eurot ja 23 senti kuus.
3. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav S. Kedrov, kes taotleb väljamõistetud menetluskulude tasumise edasilükkamist kuni tema vabastamiseni. S. Kedrov märgib, et vangisuses viibimise tõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Võlasumma aga suureneb intresside võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning S. Kedrovi määruskaebuse rahuldamata.
5. S. Kedrovi kaebus on pealkirjastatud kui apellatsioon. Ringkonnakohus selgitab, et kuna S. Kedrov on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude hüvitamise osas, kuulub kaebus lahendamisele määruskaebemenetluses (

§ 189lg 3).

5.1 S. Kedrov on taotlenud menetluskulude tasumise algusajaks määrata tema vangistusest vabanemise kuupäev, kuna vangistuses ei ole tal võimalik kulusid tasuda. Ringkonnakohtul puudub seadusest tulenev võimalus määrata S. Kedrovi menetluskulude tasumine mingil muul, maakohtu otsusest erineval viisil. Üldjuhul mõistab kohus hüvitise kriminaalmenetluse kulude eest süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul (

§ 417lg 2) S.

Kedrovi puhul on maakohus pidanud võimalikuks määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi. Kohus peab seejuures analoogia korras lähtuma

§ 424

mõttest, millest tulenevalt ei või rahalise karistuse ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Ringkonnakohus selgitab, et küsimus menetluskulude ajatamisest saab tõusetuda kohtuotsuse täitmise faasis (s.o tegemist peab olema jõustunud kohtuotsusega) ja kuulub täitmiskohtuniku pädevusse. Vajadus rahalise karistuse ajatamiseks või pikendamiseks võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, kuid kohtulahendi täimise käigus on ilmnenud muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud uued asjaolud, mis tingivad rahalise karistuse täitmise korra ümbervaatamise. Seejuures lasub kohtul, kellelt on taotletud rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamist, kohustus selle põhjuse olemasolu ka kontrollida ja selle olemasolu või puudumist põhjendada (RKKK 3-1-1-2-12, p 9). Asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja sellel ajal on tal rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse tähtaja pikendamiseks. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 2 Mati Kartau