§-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-dest 3, 4; lg 2: - tühistada Tartu Maakohtu 7. augusti 2013 määrus ja saata kriminaalasi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord:
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
lg 5 nõuab taoliste asjade arutamisel kohtuistungi korraldamist, millest peavad osa võtma prokurör ja kaitsja. Kohtuistungile tuleb kutsuda ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Vajaduse korral kohus võib kaasata ka muid isikuid või määrata ekspertiisi. Maakohus neid nõudeid ei täitnud ja lahendas E. Tartu taotluse kirjalikus menetluses. Kaebaja taotleb kohtuistungi korraldamist ja on lisaks määruskaebusele esitanud maakohtule ka taotluse R. Tartu suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi muutmiseks ambulatoorseks raviks ja vastava ekspertiisi määramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
lg 3 sätestab, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
lg 5 sätestab, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. 6. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud
lg-st 3 ja § 403 lg-st 5 tuleneb nõue sundravi muutmise ja lõpetamise otsustamiseks suulises istungimenetluses. Õiguskirjanduses on samuti osundatud, et sundravi kohaldamise muutmise otsustamiseks peab kohus korraldama istungi, millest peavad osa võtma prokurör ja kaitsja. On eraldi rõhutatud, et psühhiaatrilise sundravi lõpetamise või lõpetamata jätmise otsustust ei või kohus teha kirjalikus menetluses, vaid nõutav on kohtuistungi korraldamine. Maakohus on aga E. Tartu taotluse lahendanud kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata kaitsja ja prokuröri osavõtuta. 07.08.2013 määruses on küll märgitud prokurör M. T, kuid toimikust ei nähtu, et oleks toimunud kohtuistung, sest puudub kohtuistungi protokoll, samuti pole märget kaitsja ja teiste isikute kutsumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust § 339 lg 1 p 3, 4 ja lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kriminaalasi saata tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. 7. Kuna
lg 2 p 2, § 45 lg 2 p 2, § 4021 lg 3 ja § 403 lg 5 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik, tuleb maakohtul otsustada omal algatusel ka R. Tartule riigi õigusabi seaduses sätestatud korras kaitsja määramine. 8. Kuna ekspertiisi määramine
lg 3 ja § 403 lg 5 järgi kohustuslik ei ole, on selle määramise üle maakohtul kaalutlusõigus ning taotluse lahendamisel on võimalik tugineda ka vaid arstliku komisjoni kirjalikus vormis antud arvamusele või kutsuda R. Tartu raviarst istungile küsitlemiseks. Samuti tuleb kohtuistungile kutsuda sundravil viibib isik R. Tartu ning sundravi lõpetamise või muutmise taotluse esitanud R. Tartu ema E. Tartu, kuid nende mitteilmumine kohtuistungi läbiviimist ei takista. 9. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja materjalid tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks, ei hinda kolleegium sisuliselt määruskaebusele eraldi lisatud taotlust R. Tartu sundravi lõpetamise või muutmise põhjendatuse osas. Mati Kartau Aarne Sarjas -2- Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.