1-11-7952/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7952 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Korovini (Korovin) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Korovini kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus rahuldamata. Jätta KrMS § 331 lg 11 alusel kaitsja advokaat Karl Saavo taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 10.07.2013 määrusega jäeti A. Korovin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Korovin mõisteti süüdi Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis kannab A. Korovin karistust I ja II astme kuritegude eest – 04.11.2009 kohtuotsuse alusel KarS § 200 lg 2 p 4, 7, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning 03.11.2011 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Vangistuse kandmise alguseks on 08.10.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et A. Korovini tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse, et A. Korovinil on kehtivad distsiplinaarkaristused – viimati karistati A. Korovinit 21.06.2013 noomitusega ravimite manustamise korra rikkumise eest. Sellele eelnevalt on A. Korovinit distsiplinaarkorras karistatud 16.05.2012 ja 14.09.2012 noomitusega, 22.10.2012 lühiajalise kokkusaamise keeluga, 08.04.2013 noomitusega. Lisaks on olnud 10.05.2012, 31.01.2013, 07.04.2013, 18.04.2013 intsidendid, milliste eest on piirdutud vestlusega. 2.2 Maakohtu määruse kohaselt on A. Korovini senine elukäik vabaduses viibimise ajal olnud kuritegelik ja kantud kuritegelikust käitumismustrist ning seda tulenevalt tema pikaajalisest narkosõltuvusest. Kõigi kuritegude toimepanemise põhjuseks nimetas A. Korovin tal esineva narkosõltuvuse ning karistuse kandmise vahelisi vabaduses viibimise perioode on A. Korovin kasutanud narkosõltuvuse rahuldamiseks uute kuritegude toimepanemiseks. 04.12.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuse määramisel anti A. Korovinile võimalus jääda vabadusse 3-aastase katseajaga. Sellel katseajal pani A. Korovin toime varguse, mille eest käesoleval ajal karistust kannab ja mille põhjuseks nimetas A. Korovin enda narkosõltuvust. Samuti leidis kohus, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole A. Korovini suhtes otstarbekaks meetmeks osutunud – viienda süüdimõistva kohtuotsuse alusel karistuse kandmiselt vabanes A. Korovin 15.05.2007 tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, kuid ärakandmata karistus pöörati 09.10.2007 kohtumääruse alusele KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt täitmisele. 10.07.2013 kohtuistungil avaldas A. Korovin, et karistus pöörati täitmisele, sest ta jätkas katseajal narkootikumide tarvitamist. 2.3 Maakohus viitas ka kinnipeetava iseloomustusele ja kriminaalhooldaja arvamusele, millest nähtuvalt lähtub A. Korovinist tema vabadusse naastes jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht – järgneva kahe aasta jooksul on uue kuriteo toimepanemise oht 77% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. 2.4 Kohus asus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kuna elektroonilise valve kohaldamine eeldab kõrget distsipliini ja rangest järelvalvekorrast täpset kinnipidamist, puudub küllaldaselt põhjendatud alus A. Korovini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamiseks. Kui isik vanglas ei suuda korrast nõutaval määral kinni pidada, siis ei ole usutav, et ta suudaks seda teha vabaduses. Samuti on A. Korovin jätkanud kuritegude toimepanemist ka varasemalt katseajaga kriminaalhooldusel olles. Kohus möönis, et A. Korovinil on pere ning ta on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid leidis, et need asjaolud ei ole küllaldased A. Korovini suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb Tartu Maakohtu määrus tühistamist ja A. Korovini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole arvestanud olulisi positiivseid faktoreid A. Korovini vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. A. Korovinit iseloomustavatest materjalidest ja tema enda selgitustest nähtub, et varasemad õigusrikkumised pani ta toime narkosõltuvusest tulenevalt. Kuni käesoleva vangistuseni ei olnud ta läbinud narkosõltuvuse alaseid rehabilitatsiooniprogramme ega saanud sellesisulist nõustamist. Tartu Vanglas karistust kandes on ta esmakordselt narkosõltuvuse probleemiga tõsiselt tegelenud ja kavatseb sellist tegevust jätkata ka peale vanglast vabanemist. A. Korovinit toetavad vabanemisel tema lähedased ja ta saab asuda elama ema juurde. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetav lähedaste poolt kindlustatud ning ema kaasabil on reaalne leida ka töökoht. 2 3.2 Kaitsja märgib, et A. Korovini suhtes vanglas fikseeritud distsiplinaarrikkumised ei ole olemuslikult raskete hulka liigituvad ja kohaldatud distsiplinaarkaristused on olnud noomituse vormis. Asjaolu, et kinnipeetav väljendas kohtuistungil korduvalt veendumust, et suudab vabaneda sõltuvusainete mõjust pärast Tartu Vanglas oldud aega, lubab uskuda tema tahet ennast parandada. Kaitsja leiab, et positiivseid muutusi eeldades on põhjendatud A. Korovini vanglast tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Vastus määruskaebusele
8. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 09.08.
9. 4.1 08.08.2013 esitas A. Korovin Tartu Vangla vastuse teabenõudele, milles paluti teavet millistes taasühiskonnastavates tegevustes on A. Korovin vangistuse jooksul osalenud. Esitatu kohaselt on A. Korovin osalenud 6 taasühiskonnastavas tegevuses – sõltuvusteemaliste loengute tsükkis, MTÜ Convictuse tervise tugigrupi töös, riigikeele kursusel, 12 sammu tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Lisaks on A. Korovin osalenud viibides sõltuvusrehabilitatsiooni sekstioonis toetavates tegevustes nagu jooga treening, vabastava hingamise meetodi treening, spordiprogrammis sõltlastele, Anonüümsete Narkomaanide (AN) tugigrupi töös, kristlaste tugigrupi töös ning AN laiendatud koosolekutel. 4.2 13.08.2013 esitas A. Korovini kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 86,40 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Korovini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Korovini määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Korovini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Korovin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kannab isik reaalset vangistust kolmandat korda. Teda on varasemalt kahel korral allutatud käitumiskontrollile, mõlemad katseajad ebaõnnestusid. Ühel juhul A. Korovini enda poolt 10.07.2013 kohtuistungil avaldatu kohaselt katseajal narkootikumide tarvitamise jätkamise tõttu ning teisel korral pani A. Korovin katseajal toime vargused, milliste eest käesoleval ajal karistust kannab. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole A. Korovini suhtes otstarbekohaseks meetmeks osutunud ja käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Korovini hoidnud uutest kuritegudest. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud narkojoobes või sellest ajendatuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et A. Korovini senine elukäik vabaduses on olnud kuritegelik ja kantud kuritegelikust käitumismustrist ning seda tulenevalt tal esinevast pikaajalisest narkosõltuvusest (lisaks A. Korovini maakohtu istungil antud seletustele varasemate kuritegude toimepanemise põhjuste kohta on teda korduvalt karistatud NPAS alusel). Ringkonnakohtu hinnangul võib ka seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seda ka sõltumata sellest, et A. Korovini enda väitel on ta tänu vanglas läbitud rehabilitatsiooniprogrammile ja omandatud teadmistele võimeline narkootikumide tarvitamise probleemiga hakkama saama. 3 Arvestades, et A. Korovin kannab käesolevat vangistust liitkaristusena katseajal toimepandud kuritegude eest, on tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ja ta omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, siis ei toetanud prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Korovini varasemast elukäigust nähtuvalt puudub tal õiguskuulekus ja ta ei suuda ka vanglas nõutaval määral korrast kinni pidada, mistõttu ei ole põhjendatud elektroonilise valve kohaldamine. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Korovini iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente, mis puudutavad isiku käitumist vangistuses. Samuti möönab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses nimetatud asjaolusid pikemalt käsitlenud, kuid samas on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu käitumine vabaduses ja ka vangistuses näitab, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ja ta ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Ringkonnakohtu hinnangul näitab A. Korovini varasem elukäik, et kriminaalhooldus ei osuta A. Korovinile piisavat mõju. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Korovin on läbinud narkosõltuvuse alaseid rehabilitatsiooniprogramme ja saanud nõustamist ning asunud esmakordselt tõsiselt narkosõltuvuse probleemiga tegelema, ei taga ainuüksi vastavate programmide läbimine vanglas ja tugigruppide olemasolust teadmine veel narkootikumide tarvitamisest hoidumist vabaduses. Kolleegium on seisukohal, et distsiplinaarrikkumise toimepanek vanglas – kontrollitud keskkonnas – näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, sõltumata sellest, et rikkumise eest kohaldati karistusena noomitust. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et karistusajast on A. Korovinil ära kantud napilt pool ning praegu on oluline, et A. Korovin jätkaks vangistuses positiivsete harjumuste kinnitamist, et tema vabadusse naastes oleks uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll õigus enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele, kuid ei ole subjektiivset õigust eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
12. A. Korovini kaitsja vandeadvokaat K. Saavo on 13.08.2013 ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. KrMS § 331 lg 11 kohaselt määrab ringkonnakohus, vaadates kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses, tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 09.08.
13. Määruse sai kaitsja K. Saavo kätte 26.07.
14. Seega kaitsja esitas taotluse ilmselgelt tähtaega rikkudes, tuues selle ringkonnakohtu kantseleisse alles 13.08.2013, olgugi, et taotluse paberkandja versioonil on taotluse esitamise kuupäevana märgitud 29.07.
15. Seetõttu tuleb riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramise taotlus jätta sisuliselt läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Paavo Randma