← Eesti

3-13-1636/3

Obsah (4)§ 121§ 4§ 3§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1636 Haldusasi R. R. kaebus Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

  1. Käesoleva kaebusega taotleb R.R. Tallinna Halduskohtult notari Kätlin Aun-Janiski tegevuse õigusvastasuse tuvastamist 02.05.2013 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koostamisel ja tõestamisel. Samuti palub kaebaja vaidlustatud lepingu tühistada ning kohustada notarit õigusvastaseid tagajärgi parandama.
  2. Kohus leiab, et R. R. kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus selgitab, et notari tegevust on võimalik vaidlustada üksnes notariaadiseaduses (NotS) sätestatud korras. NotS § 14 lg 1 näeb ette notari vastutuse ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ning vastav nõue vaadatakse läbi hagimenetluse korras maakohtus. Vastav regulatsioon viidi notariaadiseadusesse sisse alates 01.01.2006. Kuni selle ajani menetleti notari tegevuse vastu suunatud kahjunõudeid halduskohtus. Lisaks on isikul, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, vastavalt NotS § 41 lg-le 5 õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Kuni 31.12.2008 vaadati selliseid kaebusi läbi halduskohtus. Rohkem õiguskaitsevahendeid notari tegevuse vaidlustamiseks NotS käesoleval ajal ei sätesta. 2 Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2010 lahendis haldusasjas nr 3-10-1458 leidnud, et kuigi NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, ei tähenda see, et notari tegevuse vaidlustamisel peab olema võimalik kasutada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

§ 3

lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul näeb notari tegevuse vaidlustamise korra ette notariaadiseadus. Asjaolu, et notariaadiseadus ei näe ette tuvastamisnõuete esitamise võimalust, ei alluta selliseid tuvastamiskaebuseid halduskohtu pädevusse, vaid pigem viitab sellele, et seadusandja ei ole taolise õiguskaitsevahendi olemasolu notarite tegevuse vaidlustamisel vajalikuks pidanud. Ühestki normist ei tulene isikutele abstraktset õigust esitada kõigi avaliku võimu kandjate tegevuse suhtes tuvastamiskaebusi. Olukorras, kus kahju hüvitamise ja kohustamisnõuete menetlemine on üldkohtu pädevuses, ei saa eesmärgipäraseks pidada tõlgendust, mille kohaselt tuvastamiskaebusi peab menetlema halduskohus. Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja notari tegevuse vastavalt NotS-ile vaidlustada üksnes maakohtus. Kohus selgitab ka, et õigusvastaste tagajärgede parandamise nõuet NotS ette ei näe ning vastava nõudega ei ole tulenevalt eeltoodust võimalik pöörduda ka halduskohtu poole. Ainsa õigusvastase tagajärje parandamisena näeb NotS § 14 lg 1 ette kahju hüvitamise. 6. Kohus leiab, et kaebaja esitatud nõue vaidlustatud lepingu tühistamiseks ei kuulu samuti halduskohtu pädevusse.

§ 37

lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). Vastavalt haldusmenetluse seadusele (HMS) on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus selgitab, et kinnisasja võõrandamise võlaõiguslik leping ja asjaõiguslik leping on tsiviilõiguslikud lepingud ning vastavalt asjaõigusseaduse § 119 lg-le 1 peab asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Notari kui avalikõigusliku ameti kandja tõestamistoimingu järgselt ei muutu tsiviilõiguslik leping automaatselt haldusaktiks HMS § 51 lg 1 mõttes, kuna lepingu sisu on siiski suunatud tsiviilõiguslike kohustuste ja õiguste tekkimisele. Käesoleva määruse punktis 5 on kohus toonud välja võimalused notari tegevuse vaidlustamiseks maakohtus ning muud võimalused vaidlustamiseks puuduvad. Kohus selgitab, et tsiviilõigusliku lepingu tühistamist või tühisuse tuvastamist ning kinnistusraamatus ebaõige kande parandamist on kaebajal võimalik nõuda üksnes hagimenetluse korras maakohtus, kuna tegemist on eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. 7. Kuna eeltoodud põhjustel ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Tulenevalt asjaolust, et kohus tagastab kaebuse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.