Obsah (6)

§ 278§ 267§ 121§ 151§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1463 Otsuse kuupäev 22.august 2013.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev AS TREF kaebus R

§ 278lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 06.05.2013 avaldas Maanteeamet (hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 92,097,0 Lokuta-Türi lõigu remont“ (viitenumber 142444) hanketeate, määrates pakkumuste esitamise tähtajaks 22.05.
2. Pakkumused esitasid Nordecon AS, Lemminkäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS TREF ja Tallinna Teede AS.
3. Maanteeameti Ida regiooni juhi 30.05.2013 korralduse nr 20 p-ga 1 kvalifitseeriti Nordecon AS ning jäeti p-ga 4 kvalifitseerimata AS TREF põhjendusega, et pakkuja ei esitanud hanketeates (HT) nõutud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente (milleks HT osa III p 2.3 alapunktide 2 ja 3 järgi on koopiad töövõtja esindaja-projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi haridust tõendavatest dokumentidest) ning hankijale teadaolevalt pole Eestis haridust tõendavate dokumentide saamiseks avalikku andmekogu, kus hankija ise Edasikaebamise kord oleks ilma oluliste kulutusteta vastavad andmed võinud kätte saada. Maanteeameti Ida regiooni juhi 12.06.2013 korraldusega nr 0025 tunnistati vastavaks Nordecon AS, Lemminkäinen AS ja AS Teede REV-2 pakkumused (p-d 1-3) ning tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus (p 4).
4. 17.06.2013 esitas AS TREF riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 30.05.2013 ja 12.06.2013 korralduste peale. Vaidlustaja leidis, et on vaidlustanud 30.05.2013 korralduse nr 20 tähtaegselt, kuna sai korraldusest ja sellega oma õiguste rikkumisest teada 12.06.
5. Hankija jättis AS TREF pakkumuse ebaõigesti kvalifitseerimata. Inimliku vea tõttu jäid vaidlustajal küll esitamata esindajaprojektijuhi ja objektijuhi haridust tõendavad dokumendid, kuid hankija oleks pidanud andma vaidlustajale võimaluse oma kvalifikatsiooni täiendavaks tõendamiseks, samuti pidi objektijuht J. Kohjuse ja kaebaja esindaja-projektijuht G. Lentsi haridustase olema hankijale teada.
6. VAKO jättis 05.07.2013 otsusega AS TREF vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p-de 1 ja 6 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle, leides, et vaidlustus 30.05.2013 korralduse nr 20 peale ei ole tähtaegne (tl 14-16). Hankemenetluses osalevad pakkujad peavad tagama hankijale teatavaks tehtud infokanalite toimimise ja nende kanalite kaudu esitatud info vastuvõtmise.
7. AS TREF kaebuses ja selle täpsustuses palutakse tühistada VAKO otsus ning hankija 30.05.2013 korraldus nr 20 osas, millega kaebaja kvalifitseerimata jäeti ja 12.06.2013 korraldus nr 0025 täies ulatuses (tl 3-8, 11jj). Kaebaja tegi kõige madalama maksumusega pakkumuse ning edukaks oleks tulnud tunnistada tema pakkumus. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli ebaõige. Kaebaja pakkumusele olid lisatud HT-s nõutud kaebaja esindaja-projektijuhi ja objektijuhi CV-d, kuid inimliku vea tõttu jäid esitamata isikute haridust tõendavad dokumendid. Hankija oleks pidanud andma kaebajale kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1 võimaluse kaebaja esindaja-projektijuhi (G. Lents) ja objektijuhi (J. Kohjus) haridust kinnitavate dokumentide esitamiseks. Pealegi eelnevalt korraldatud riigihangetel oli kaebaja esitanud hankijale andmed G. Lentsi ja J. Kohjuse hariduse kohta, mistõttu oli hankijale teada, et kaebaja esindaja-projektijuhil ja objektijuhil on HT-s nõutav haridus olemas; vastavad andmed on ilma ebamõistlike kuludeta ka hõlpsasti kontrollitavad (nt otsingumootor Google kaudu). Pakkuja kvalifitseerimata jätmine pisimagi vea korral ei ole proportsionaalne. Riigikohus on 13.06.2013 asjas nr 3-3-1-24-13 selgitanud, et RHS § 39 lg 4 on õige tõlgendada ulatuslikumalt ja selle sätte alusel on hankijal võimalik täiendavalt nõuda ka selliste dokumentide ja andmete esitamist, mis oleks HT kohaselt tulnud esitada juba koos pakkumusega. Kaebaja ei hilinenud vaidlustuse esitamisega. VAKO leidis ebaõigesti, et kaebaja sai hankija 30.05.2013 korralduse nr 20 kätte 31.05.
8. VAKO on põhjendamatult ja vastuolus Riigikohtu asjas nr 3-2-1-123-07 avaldatud seisukohtadega leidnud, et tähtis on e-kirja saaja serverisse jõudmise hetk, mitte sellega tutvumise võimalus. Riigikohtu seisukohtade järgi on oluline tuvastada mõistlik võimalus e-postiga tutvumiseks. VAKO otsuses ei selgitata, kuidas saab e-posti sisendkausta kontrollimisel tuvastada rämpspostifiltri poolt blokeeritud kirja, mille olemasolust teadmist ei saa pakkujalt ega tema töötajalt mõistlikult oodata. Kaebaja selgitas ja tõendas, et tal avanes mõistlik võimalus hankija 30.05.2013 e-kirjaga tutvuda alles 12.06.2013, so pärast korraldusest nr 0025 teada saamist. Otsust kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta ei olnud üles laetud riigihangete registrisse. Põhjendatud pole VAKO seisukoht, et hankijal pole kohustust teate edastamisel tõendada e-kirja avamist või lugemist saaja poolt. Kaebaja leiab vastuses kohtu
9. augusti
10. a kirjale, milles kohus palus kaebajal vastata, kas ta soovib oma nõuet muuta, et ta ei soovi oma nõuet muuta tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu
11. juuli
12. a kohtumäärusest, millega tühistati esialgse 2 õiguskaitse määrus. Kaebaja hinnangul tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Kolmanda isiku Nordeconi menetluskulud summas 5 760 eurot on täies ulatuses põhjendamatud. Kaebaja palub jätta menetluskulud välja mõistmata või mõista välja oluliselt vähendatud ulatuses ca 200-400 € ilma käibemaksuta.
13. Maanteeameti vastuses kaebusele leitakse, et kaebus on perspektiivitu, sest vaidlustust ei esitatud tähtaegselt, ning teiseks esineb hankelepingu sõlmimiseks ülekaaluka avalik huvi. VAKO otsuses on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnatud ning vaidlustuse mittetähtaegsust põhjalikult selgitatud. Juhul, kui kohus peaks tõepoolest leidma, et vaidlustus esitati õigeaegselt ja kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus oli ebaõige, on kaebajalt võimalik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hankemenetluse jätkamine ei tooks kaebajale kaasa tagajärge, mille kõrvaldamine ei oleks kahju hüvitamise nõude raames võimalik. Hanke esemeks on 5 km pikkuse tee (92,0-97,0 Lokuta-Türi) remont, sama teelõigu äärde jalg- ja jalgrattatee ehitus ning raudteeülesõidu (Looritsa) remont. Hankeesemeks oleva tee remont on ette nähtud riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2010–2013 (Vabariigi Valitsuse 15.04.2010 korraldus nr 148), mis kinnitab täiendavalt olulist avaliku huvi hankelepingu sõlmimise lubamiseks. Hankelepingu projektis on hankeesemeks olevatele tööde valmimisele sätestatud vahetähtajad, mille kohaselt kohustub töövõtja lõpetama asfaltbetoonkatte pealmise kihi ehitamise põhitee osas 30.09.
14. 16.08.2013 kohtule esitatud täiendavas Maanteeameti vastuses kaebusele leitakse, et hankija ja kolmas isik sõlmisid 26.07.2013.a. hankelepingu riigihankes viitenumbriga
15. Eeltoodust tulenevalt on hankemenetlus lõppenud RHS § 29 lg 3 p 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et hankeleping on sõlmitud ning hankemenetlus on lõppenud, puudub kaebuses esitatud taotluste menetlemiseks õiguslik alus, sest kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse, kuid peale hankelepingu sõlmimist ei ole võimalik hankija poolt vastuvõetud otsuseid enam tühistada tulenevalt

§ 267lg 3.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ja tuginedes

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 palub hankija kohtul otsustada menetluse lõpetamine, sest esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuses taotletud eesmärki ( hankelepingu sõlmimine).

1. Nordecon AS vastuses kaebusele leitakse, et kaebus on perspektiivitu. Vaidlustus hankija 30.05.2013 korralduse peale esitati VAKO-le 17.06.2013, millega eirati RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja väited 30.05.2013 korralduse kättesaamisest alles 12.06.2013 ei vasta tõele. Hankija saatis 30.05.2013 kaebaja antud e-posti aadressile kirja, millega teavitas teda kvalifitseerimata jätmise otsusest. Hankija poolt VAKO-le esitatud meiliserveri logi kinnitab, et server, kus asub kaebaja antud kontaktaadress, võttis mainitud e-kirja samal päeval vastu. Hankija ei saanud mistahes teadet tõrgete kohta e-kirja kättetoimetamisel. VAKO ühetaolise ja järjepideva praktika kohaselt tuleneb RHS § 55 lg-st 1, et hankija ei pea teate kättetoimetamisel elektrooniliselt tõendama e-kirja avamist/lugemist adressaadi poolt. Saatja vastutab selle eest, et e-kiri jõuaks adressaadi serverisse ja sealt edasi ei saa saatja ka parima tahtmise juures e-kirja edasist käsitlemist mõjutada. E-posti sorteerimine serveri ja e-postkasti programmi poolt kuulub täielikult adressaadi mõjualasse. Ka rämpsposti filtri kasutamine ja selle töötamise tingimused sõltuvad täielikult adressaadi kasutatavast tarkvarast ja selle seadistusest ning rämpsposti filtreeriva postkasti saab ja peabki kontrollima isik ise. 16.08.2013 kohtule esitatud täiendavas vastuses leitakse, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja mõista AS-ilt TREF välja Nordecon AS-i menetluskulud summas 5 760 eurot. Kolmas isik teavitab ka, et Maanteeamet ja Nordecon AS on sõlminud
2. juulil 2013 hankelepingu. Kuna hankeleping on sõlmitud ja hankelepingu sõlmimisega on hankemenetlus lõppenud (RHS § 29 lg 3 punkt 1), ei ole kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 151

lg 2 punkti 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse 3 eesmärki. Kaebaja kaebuse eesmärgiks oli sõlmida vaidlusaluses riigihankes hankeleping. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtumenetluse ajal on Maanteeamet ja Nordecon AS sõlminud
2. juulil 2013 hankelepingu riigihankes „Riigimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 92,0-97,0 LokutaTüri lõigu remont“ viitenumbriga
3. Riigihangete seaduse § 127 lg 4’ tulenevalt tähtaegse kohtusse pöördumise korral vaidlustuskomisjoni otsus ei jõustu ja halduskohtumenetluse seaduse § 267 lg 3 ja 4 kohaselt ei saa kohus tühistada kehtivat halduslepingut ega selle aluseks olevat haldusakte.

§ 267

lg 3 kohaselt hankelepingute suhtes kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel.

1. Kaebaja jäi käesolevas asjas oma kaebuse nõuete juurde (Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.07.2013 otsuse nr 145-13/142444 tühistamiseks ning Maanteeameti Ida regiooni juhi 30.05.2013 korralduse nr 20 osaliseks ja 12.06.2013 korralduse nr 0025 täielikuks tühistamiseks) ja ei soovinud kaebust muuta. Seega on ainuüksi kaebajal õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Halduskohtumenetluse seaduse eelnevalt juba nimetatud § 267 lg 3 ja lg 4 sätestatu ei võimalda kaebajal enam saavutada seda, et hankija sõlmib hankelepingu temaga.
2. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on hankeasjas kaebeõigus, sest kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Kaebaja kaebeõigust ei mõjuta see, et hankija on vaidlusaluse hankeeseme suhtes viinud lõpule hankemenetluse. Seega ei saanud hilisemad sündmused (kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimine) välistada kaebaja kaebeõigust. Eeltoodule vaatamata ei anna hankemenetluse lõppemine alust käesolevas haldusasjas kohtumenetluse lõpetamiseks, sest vaidlustatud haldusakte (hankedokumente) ei ole selle andja poolt kehtetuks tunnistatud (

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 ;

§ 151lg 2 punkti 1).

1. Kirjeldatu alusel on konkreetse vaidluse esemeks eelkõige hankija 30.05.2013 korraldus nr 20, millega jäeti kaebaja kvalifitseerimata, 17.06.2013 esitatud vaidlustuse tähtaegsus (tl 14-20). RHS § 121 lg 1 näeb ette, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankemenetluses pakkujate ja taotlejate teavitamise ning teabevahetamise reeglid sätestab RHS
2. peatüki
3. jagu. RHS § 55 lg 1 näeb ette, et selles peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti või faksi teel, isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt ning
4. peatüki sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. RHS-s sätestatud teabevahetamise reeglitest ei tulene, et hankija peab teate kättetoimetamisel elektrooniliselt tõendama e-kirja avamist/lugemist saaja poolt; piisab, kui hankija tõendab, et ta on e-kirja tähtaegselt välja saatnud ning see on pakkuja/taotleja serverisse jõudnud. Asja materjalidest nähtub, et teade 30.05.2013 korraldusest koos AS TREF kvalifitseerimata jätmise põhjendustega saadeti kaebaja e-posti aadressile korralduse andmisega samal päeval kell 16.48 ning meiliserveri logi kinnitab, et kaebaja server võttis Maanteeameti saadetud teate vastu ega lükanud seda tagasi. Hankemenetluses osalevad pakkujad peavad tagama hankijale teatavaks tehtud infokanalite toimimise ja nende kanalite kaudu esitatud info vastuvõtmise. 4 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vaidlustaja server ei olnud e-kirja tagasi lükanud. Seega RHS-e kohaselt ei pea hankija vastava teate kättetoimetamisel elektrooniliselt tõendama e-kirja avamist/lugemist saaja poolt (RHS § 55 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 (p 12) sidunud e-kirja saajani jõudmise selle jõudmisega saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ning pidanud võimalikuks eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tutvub isik teatega hiljemalt järgmisel päeval pärast selle serverisse jõudmist, hoolimata võimalikest faktilistest asjaoludest, mis võivad seda tutvumist takistada. Kirjeldatu alusel jättis VAKO 05.07.2013 otsusega õiguspäraselt AS TREF vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p-de 1 ja 6 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle, leides, et vaidlustus 30.05.2013 korralduse nr 20 peale ei ole tähtaegne (tl 14-16). Kuna vaidlustaja ei vaidlustanud hankija otsust enda kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 121 lgs 1 sätestatud tähtajal, siis ei saa hankija otsused teiste pakkujate pakkumuste vastavaks ning Nordecon AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vaidlustaja õigusi rikkuda, sest hankelepingut ei saa sõlmida kvalifitseerimata jäetud ja seetõttu edasises hankemenetluses mitteosaleva pakkujaga. VAKO asus põhjendatult seisukohale, et teade AS TREF kvalifitseerimata jätmise kohta tuleb lugeda vaidlustajale kättetoimetatuks 30.05.2013 ning oma õiguste rikkumisest ja huvide kahjustamisest pidi vaidlustaja teada saama hiljemalt järgmisel tööpäeval, so 31.05.2013, mistõttu 17.06.2013 esitatud vaidlustust ei saa tähtaegseks lugeda. Seda seisukohta ei väära kaebaja väide sellest, et 30.05.2013 saadetud e-kiri oli rämpspostifiltri poolt blokeeritud. Rämpspostifiltrid määrab iga kasutaja ise ning kolmas isik märgib õigesti, et vastavate filtrite kasutamise korral tuleb isikul arvestada sellega, et osa kirjavahetusest võidakse suunata rämpsposti sekka ja et selline kirjavahetus kaduma ei läheks tuleb adressaadil pidevalt ka rämpsposti kontrollida. Eeltoodu alusel ei tühista kohus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni (VAKO) 05.07.2013 otsust nr 145-13/142444, millega jäeti kaebaja vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati vaidlustajale, kuna see on õiguspärane. Hankija 30.05.2013 korralduse nr 20 p-s 4 on kaebaja jäetud kvalifitseerimata, kuna pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktidele 2 ja 3 pidi pakkuja lisama töövõtja esindaja-projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi SV-dele koopiad haridust tõendavatest dokumentidest. Kuna HT osa III punkti 2.3 alapunktidele 2 ja 3 pidi pakkuja lisama töövõtja esindaja-projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi SV-dele koopiad haridust tõendavatest dokumentidest ja nimetatud HT punktid on selged, ei pidanud hankija küsima pakkujalt selgitust. HT –s nõutud koopiad haridust tõendavatest dokumentidest jättis pakkuja esitamata. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 4’ jättis hankija pakkuja kvalifitseerimata, kuna HT-s nõutud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ei esitatud. Halduskohus leiab, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õige. RHS § 39 lg 41 alusel pakkuja kvalifitseerimata jätmise saab kaasa tuua üksnes sellise dokumendi esitamata jätmine, mille esitamine on ühelt poolt HT kohaselt nõutav (määratletuse nõue). Teisalt peaks see võimaldama tõendada pakkuja kvalifikatsiooni (asjakohasuse nõue). Kaebaja pakkumusele olid küll lisatud HT-s nõutud kaebaja esindaja-projektijuhi ja objektijuhi CV-d, kuid esitamata jäid isikute haridust tõendavad dokumendid, mistõttu on ainetu põhjendada seda inimliku eksimusega. Halduskohus leiab, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine oli proportsionaalne ja tegu ei olnud pisikese veaga, kuna HT oli selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 7 ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja edasises hankemenetluses. Vaidluse üks põhiküsimusi peitub ka selles, kas enne kvalifitseerimata jätmist oleks hankija pidanud vaidlustajale andma võimaluse isikute haridust tõendavad dokumentide esitamiseks. Kohus leiab, kuna HT oli selge, siis ei pidanud hankija pakkujalt haridust 5 tõendavaid dokumente juurde küsima. Hankijal on õigus küsida RHS § 39 lg-st 4 selgitusi, mitte uusi dokumente. Kuna kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt enda kvalifitseerimata jätmise otsust, siis on hankija 12.06.2013 korralduse tühistamise nõue samuti perspektiivitu ja kaebus jääb selles osas rahuldamata. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega punktides 15-17 ja leiab, et kaebajal puudub õigus 12.06.2013 korralduse vaidlustamiseks. VAKO on õiguspäraselt jätnud vaidlustuse läbi vaatamata tuginedes RHS § 122 lg 3 p 6 (Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus RT I, 31.12.2010, 2 jõust. 01.01.2011). RHS § 121 lõike 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt ei saa vaidlustust esitada enam pärast hankelepingu sõlmimist ja sestpeale on vaidlustaja ainsaks õiguskaitsevahendiks vaid RHS § 121 lõikes 5 sätestatud kahju hüvitamise nõue hankija vastu. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et RHS § 121 lg 5 võib kahju hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (konkreetsel juhul alates 26.07.2013.a). Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.
5. Menetluskulud Halduskohus märgib, et rikutud õiguse kaitsmiseks halduskohtule kaebuse esitamine on isiku õigus, mitte kohustus. Kaebaja ei vabane vastutusest kaebuse rahuldamata jäämisega kaasnevate tagajärgede eest, muu hulgas kohustusest hüvitada vastaspoole menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik Nordecon AS on taotlenud menetluskulu väljamõistmist summas 5 760 eurot. Esitatud on menetluskulude nimekiri ja kulude tasumist tõendavad dokumendid. Kolmas isik on kohtule esitanud kaks arvet osutatud õigusteenuse eest: arve nr 131707 7.08.2013 summas 5602,20 € 36 h kohta keskmise tariifiga 129 €/h ja arve nr 131774 12.08.2013 summas 142.80 € (Neve Uudelti 0,7 h tariif 170 € /h). Kolmas isik on määruskaebuselt tasunud riigilõivu 15 €. Vastustaja pole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud

§ 109lg 6 mõttes.

Kohus arvestab käesoleva asja keerukust ja mahtu ja leiab, et kõik kolmanda isiku õigusabikulud ei ole kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kolmas isik on taotlenud 36,7 h õigusteenuse osutamise eest tasu välja mõistmist kokku summas 5745 € + määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 €, kokku 5760 €. Kohus ei loe põhjendatuks menetlusdokumendi ettevalmistamise staadiumis vastust kaebusele Rauno Klemm 7,6 h ( 7,6x 110 on 836 €), Neve Uudelt 3,9 h ( 3,9x170 on 663 €), menetlusdokumendi ettevalmistamises vastust maanteeameti määruskaebusele Rauno Klemm 1,8 h ( 1,8 X 110 on 198 €) ja Neve Uudelt 0, 8 h ( 0.8 x 170 on 136), kokku 14, 1 h ehk summas 1833 €. Ülalmärgitud menetlusdokumendid on sarnased VAKO-le esitatud vastuse ja vastustaja vastusega. N. Uudelti 11,6 h/tariif on 170 € ja R. Klemm 24,4 h tariif on 110 €. Seega taotletud 36,7 h - 14,1 h on põhjendatud 22,1 h eest kolmanda isiku õigusabikulude osutamine. Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks õigusteenuse osutamise eest käesolevas hankeasjas 3927 € ( 5745-1833 on 3912 € 22,1 h eest + riigilõiv määruskaebuselt 15 €), mis kuulub kaebajalt välja mõistmisele vastavalt

§ 109lg-tele 2 ja 6 ning § 158 lg-le 5.

Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6