2-13-37139/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2013 Rapla Tsiviilasja number 2-13-37139 Tsiviilasi K U hagi J U vastu isaduse vaidlustamiseks. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja K U (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxu xxx xxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja J L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama). Kostja J U (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxx, xxxxx xxxxxxxx). Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON Jätta K U hagi J U vastu isaduse vaidlustamiseks kohtu menetlusse võtmata. Tagastada avaldus lisadega hageja esindajale. Koopia määrusest saata hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused 09.08.2013 saabus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale K U avaldus isaduse vaidlustamiseks. Esitatud avaldus ei vasta seadustes sätestatud nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 5 alusel lahendatakse hagita menetluses perekonnaasjana isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. Avaldusest nähtuvalt on isa J U elus, seega lahendatakse käesolev tsiviilasi hagimenetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Hagis toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole J L oma lapse isadust õigel ajal vaidlustanud, seega on kohtus isaduse vaidlustamise aeg minetatud. K U on võimalik põlvnemine isast vaidlustada täisealiseks saades. TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid; hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 6 järgi loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega. Eeltoodud asjaoludele tuginedes jätab kohus K U hagi J U vastu isaduse vaidlustamiseks kohtu menetlusse võtmata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik