← Eesti

2-13-6136/8

Obsah (5)§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108

2-13-6136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-613

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud summa alla elatise alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Kostja ei ole oma väidete kohta tõendeid esitanud.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor ja terve, tema puhul ei ole millegagi põhjendatud ilma tööta olemine. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostjalt tuleb elatis kummagi lapse kasuks välja mõista nõutud määras. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et koos ei elata alates maist 2012.a. Kostja on möönnud, et lahus elatud aja jooksul ei ole ta laste ülalpidamiseks elatist tasunud, on lastele saatnud mänguasju. Hagejate ema on korduvalt kostjalt laste ülalpidamiseks elatist küsinud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud alates maist 2012.a, on hagejad õigustatud tagasiulatuvalt elatist saama. 2012.a oli elatise alammäär 145 eurot kuus ja käesoleval ajal on 160 eurot kuus. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on 2440 eurot, mis on alla seaduses sätestatud elatise alammäära (alammääras tagasiulatuvalt nõutava elatise summa oleks 2960 eurot). Hagejate elatise nõue tagasiulatuvalt tuleb rahuldada koguulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.