) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on XXX asuva elamu korteri nr 14 omanik ja Korteriühistu „XXX“ liige. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Võlaõigusseaduse (
) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kostja on rikkunud korteriühistu 18.05.2010.a üldkoosolekul kinnitatud otsusest tulenevat elamu katuse renoveerimistööde tasumise kohustust.
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist 90.02 eurot kooskõlas KÜS § 7 lg 4. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • 18.05.2010.a korduskoosolekuga on KÜ XXX üldkoosolekul vastu võetud otsus, et katuse renoveerimistööde omafinantseeringu osa suuruseks kinnitati 150 000 krooni, mis kogutakse kolmes võrdses osas juuni kuni august 2010 (tl 31); • GK on korteri asukoha XXX, omanik (tl 21); • Korteriühistu XXX poolt korterile nr 14 esitatud arved juulis, augustis ja septembris 2010.a igas kuus katuse remondi summas 926 krooni ja 80 sendi tasumise nõudega, kolme kuu peale kokku 2780 krooni ja 40 senti ehk 177 eurot ja seitsekümmend senti (tl 37-39). Kostja ei ole tasunud katuse renoveerimistööde omafinantseeringu osa, milline suurus on 177,70 eurot. Viiviseid on kogunenud summa 90,02 euro suuruses. Otsuse tegemise aluseks on korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 13 lg 4 ja § 15¹. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on kandnud kulusid riigilõivu tasumise näol, kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 60 eurot. Ülejäänud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.