3-13-96/22

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-96 Määruse kuupäev

1. veebruar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus hügieenitarvete saamiseks esitatud taotlustele vastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Resolutsioon
2. Tagastada K.K.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 13.01.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K.K.i kaebus, milles ta palub oma kolme hügieenitarvete saamiseks esitatud taotluse ignoreerimise õigusvastaseks tunnistamist, talle Viru Vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning õigusvastase tagajärje kõrvaldamist. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg
6. Neis sätestatu kohaselt saab isik talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil ning varalise kahju rahas hüvitamine tähendab seda, et hüvitisega luuakse olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi poleks rikutud. Sama seadustiku § 9 lg 1 kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K.K. on esitatud kahju hüvitamise nõude ning märgib selles, et talle on hügieenitarvete saamiseks esitatud taotluste lahendamata jätmisega tekitatud nii varalist kui mittevaralist kahju. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras on ta selgitanud, et peab varalise kahju all silmas ettenähtud hügieenitarvete väljastamata jätmist ja viis kuud kestnud moraalseid kannatusi, mittevaraline kahju all aga oma venekeelsetele pöördumistele vastamata jätmises seisnenud keelelist diskrimineerimist. Eelnevalt viidatud riigivastutuse seaduse § 9 loetletud mittevaralise kahju alla on võimalik arvata üksnes keelelise diskrimineerimisega seotud kannatused ja kaebaja enda väidetel hügieenitarvete puudumise läbi varalise kahju põhjustanud kannatused, kuid seejuures on tal jäänud arvestamata, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb pole võimalik käsitleda rahalist hüvitust kaasa toova väärikuse alandamisena. Varalise kahju kohta seletust andes on kaebaja küll mõistnud, et selle nõude abil tuleb taastada olukord, mis oli enne väidetavat õiguste rikkumist, kuid on jätnud tähelepanuta, et see asjaolu ei võimalda nõuda vara, mida tal pole kunagi olnud. Veel on K.K. jätnud arvestamata eelnevalt juba viidatud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, mis võimaldab kahju hüvitamise nõude esitamist üksnes juhul, kui esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastus kinnitab, et ta ei ole esitanud hügieenitarvete taotlustele vastamata jätmisega seotud kohustamisnõuet ja seega pole kõiki kahju vältimist ja kõrvaldamist võimaldavad vahendid ära kasutatud. Lisaks välistab kohustamisnõude esitamata jätmine ka võimaluse käsitleda kaebuses sisalduvat tuvastamisnõuet iseseisvana, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 tulenevalt saaks selle esitada vaid juhul, kui vastava õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul oleks tõhusamaks vahendiks just hügieenitarvete saamiseks esitatud taotluste läbivaatamisele kohustamise nõudega vaie, milline tuli vangistusseaduse § 1’ lg 5 kohaselt esitada enne kohtusse pöördumist vanglale. Siinkohal on olulise tähendusega ka asjaolu, et kohtu järelepärimise peale saadud vastuse ja sellele lisatud dokumendi kohaselt on K.K. koostanud 22.11.2012 hügieenipaki väljastamiseks uue eesti keelse taotluse, andnud selle 17.12.2012 üle ning saanud 07.01.2013 hügieenipaki allkirja vastu ka kätte.
7. Oma nõudmises tugineb K.K. muuhulgas põhiseaduse § 51, kuid on jätnud tähelepanuta, et nimetatud seadusesäte võimaldab riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt saada vähemusrahvuse keeles vastuseid ainult neis paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Keeleseaduse § 9 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloaga Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas ja määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta esimese jaanuari seisu rahvastikuregistri andmetest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6219 vene rahvusest elanikku 01.01.2013 seisuga 49,46% selle omavalitsusüksuse 12575 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Täpsemalt on isiku pöördumistele vastamine reguleeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, mille § 5 lg 9 p 5 võimaldab vastamisest loobuda, kui pöördumine ei ole eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. Vene rahvusest elanike osakaal ei ületa Jõhvi valla elanikest poolt ning seepärast pole ühelgi sellest rahvusest isikul põhiseaduse § 51 ja keeleseaduses § 9 lg 1 tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 1, 3 ja p 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodud järeldustel ei saa K.K.i oma kaebuses sisalduvate nõuete abil ilmselgelt saavutada kaebuse eesmärgiks olevat rahalist hüvitist ega vangla vastava tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, hügieenipaki kättesaamise on ta aga 22.11.2012 koostatud taotluse abil käesolevaks ajaks juba saavutanud. Seega ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ning võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 nimetatud alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik