3-13-1665/4

3-13-1665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1665 Haldusasi A.V. esialgse õiguskaitse taotlus peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus Taotleja: A.V., Esindaja: v.adv Silja Holsmer Eeldatav vastustaja: Viimsi Vallavalitsus Eeldatav kolmas isik: P.M. Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1.Rahuldada A.V.i esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ja peatada esialgse õiguskaitse korras Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus kuni A.V.i vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.
3. Sekretäril saata kohtumäärus menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
4. A.V. esitas 05.08.2013 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus.
5. Taotleja on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Rohuneeme tee 65F kinnistu omanik. 1
6. Taotleja selgitab taotluses, et tulenevalt asjaolust, et taotleja naaberkinnistule Rohuneeme tee 65D ja 65E on veetud veoautode koormate kaupa täidet ning kive, esitas A.V. 24.05.2013 teabenõude Viimsi Vallavalitsusele. 28.06.2013 edastas Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja Juhan Kuller A.V.ile vastuse, milles teatati, et Rohuneeme tee 65D ja 65E kruntidele on 03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413 kaldakindlustuse ehitamiseks Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 alusel ning anti teada, et ehitusluba kanti ka ehitisregistrisse.
7. Tulenevalt asjaolust, et ehitusloa alusel ehitustegevust kahe aasta jooksul ei alustatud, leiab A.V., et vastavalt EhS § 25 lg 2 kaotas ehitusluba kehtivuse. Eeltoodust tulenevalt esitas A.V. 29.07.2013 Viimsi Vallavalitsusele taotluse ehitusloa kehtetuse tuvastamiseks ja ehitisregistris vastava asjaolu kajastamiseks ning alternatiivselt ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
8. A.V. märgib vaides, et kuivõrd vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 5 lg-le 2 nimetatakse Läänemere kaldaid rannaks, siis ulatuvad ka Rohuneeme tee 65D ja 65E kinnistud mere rannale ning ehitusluba on väljastatud mitte kaldakindlustuse, vaid rannakindlustuse ehitamiseks. LKS § 38 lg 5 p 3 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ranna kindlustusrajatisele. Käesoleval juhul puudub detailplaneering ja üldplaneering, mis lubaks ranna kindlustusrajatise rajamist Rohuneeme tee 65D ja 65E kinnistutele. Seega on ehitusluba otseses vastuolus LKS § 38 lg 5 p-ga
9. Samuti on ehitusluba vastuolus LKS §-s 34 toodud kalda kaitse eesmärkidega ning kahjustab olulisel määral naaberkinnistu omaniku A.V.i õigusi. Samuti märgib A.V., et teda pole kaasatud haldusmenetlusse, samuti pole naaberkinnistule rannakindlustusrajatise rajamisel arvestatud tema õigustega. A.V.i kinnistule eramu rajamisel on juhindutud kehtivast detailplaneeringust, mis ei näe rannakindlustuse ehitamist. Olukorras, kus aga naaberkinnistule rajatakse pinnase 3 meetri tõstmise ning täitmise teel ranna kindlustusrajatis, muutub kogu kinnistu kõrgus, mille tulemuseks on sadevete voolamine Rohuneeme tee 65F-1 kinnistule. 6.1 Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt on antud juhul äärmiselt vajalik ning oluline peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus. Taotleja märgib, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Seega on igati põhjendatud, vajalik ning otstarbekas ka vaidemenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivus peatada. Juhul kui vaidemenetluse ajal on võimalik teostada rannakindlustuse ehitustööd, kahjustuvad A.V.i õigused pöördumatult. Esitatud vaide eesmärk on ära hoida rannakindlustuse ehitamine, mis ilmselgelt võib kahjustada A.V.ile kuuluvat kinnistut. On ilmne, et kui ühe kinnistu pinnast tõstetakse olulisel määral s.o. kuni kolme meetri võrra, siis sellega kaasneb sadevete langemine naaberkinnistule. Vastavate pinnaste tõstmine tuleb lahendada kompaktselt kogu piirkonda arvestades, mitte aga üksikute kinnistute lõikes naaberalasid arvestamata. Juhul kui ehitustööd teostatakse vaidemenetluse ajal, on ehitusluba realiseeritud ja vaide esitajale tekitatud pöördumatud tagajärjed ning vaide esitajale positiivse vaideotsuse või kohtuotsuse täitmine on muutunud võimatuks. Riigikohus on 08.04.2004.a. kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-13-04 märkinud, et enne ehitustööde alustamist peab reeglina olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte. Praktiliselt luuakse ehitamisega pöördumatud tagajärjed, sest valminud ehitiste lammutamine ei ole reeglina mõistlik. 6.2 Samuti leiab A.V. esialgse õiguskaitse taotluses, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei kahjusta naaberkinnistu omaniku huve. Naaberkinnistu omanikul puudub 2 objektiivne vajadus alustada kaitserajatise ehitamisega. Rohuneeme tee 65D ja 65E kinnistute sihtotstarve on elamumaa, mis on praeguse hetkeni hoonestamata. Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse teatele ei ole hoone rajamiseks ehitusloa taotlust esitatud, mis tähendab, et hoonete rajamise soovi praegusel hetkel naaberkinnistu omanikul ei ole. Seega isegi kui esitatud vaie ning kaebus jääksid rahuldamata, siis lükkuks ehitustööde algus üksnes edasi, mis arvestades, et eramu ehitustöödega ei ole alustatud, ei omaks ka märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi naaberkinnistu omanikule. 6.3 Taotluse esitaja leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on ka avalikes huvides. Ehitustegevuse lubamine ranna ehituskeeluvööndis ilma nõutava detailplaneeringuta on ilmses vastuolus ka avalike huvidega, milleks on looduskeskkonna kaitse. Samuti on avalikuks huviks, et ranna kallasrada oleks kõigile isikutele piiramatult avatud, mida antud juhul aga kaldakindlustuse rajamise kaudu üritatakse piirata. Olukorras, kus kallasrajale kuhjatakse kolme meetri kõrgused kividest takistused, siis on ilmne, et vastav kallasrada ei ole avalikkusele enam läbitav. Kohtu seisukoht
10. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 4 sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul ongi esitatud kohtule esialgse õiguskaitse taotlus peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus vaidemenetluse ajal.
11. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ning 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki.
12. Käesoleva vaidluse esemeks on ehitusluba ning isik taotleb esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Vaidlustatud ehitusloaga ehitise püstitamiseks anti luba aadressil Rohuneeme tee 65D ja 65E Pringi külas kaldakindlustuse ehitamiseks. Taotlusest ja vaidest nähtub, et antud loa alusel alustati 05.08.2013 ehitustegevusega.
13. Praeguses menetlusjärgus ei saa kohus väita, et taotleja vaie (esitatav kaebus) on väheste eduväljavaadetega, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist sellel alusel ei tõusetu. 3
14. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamine on kujunenud olukorras kõigile osapooltele vähem kahjulik kui selle kehtivuse peatamata jätmine. Ehitusloa kehtivuse peatamise korral võib ehitustegevus edasi lükkuda, samas kui ehitusloa kehtivuse peatamata jätmise korral jätkab ehitusloa adressaat ilmselt ehitustegevusega, mille hilisem võimalik tagasitäitmine võib osutuda väga keeruliseks ja kulukaks. Nähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusest ongi ehitustegevusega juba alustatud, kuid sellest olenemata peab kohus hetkel kehtiva olukorra säilitamist vähem kahju tekitavaks kui pärast vaide/kaebuse rahuldamist endise olukorra taastamist. Kohus möönab, et ehitusloa kehtivuse peatamine piirab Rohuneeme tee 65D ja 65E kinnistu omaniku omandi kasutamise vabadust, kuid see ei kujuta endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab kolmanda isiku tahte saavutamise võimalusi edasi. Samuti ei ole tuvastatav arvestatav avalik huvi esialgse õiguskaitse mittekohaldamise vastu. Seetõttu ei ole kohtul käesoleval hetkel alust eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks ebaproportsionaalselt kahjustada avalikku huvi ning kolmanda isiku õigusi.
15. Taotleja on viidanud esialgse õiguskaitse taotluses ka sadevete voolamise ohule Rohuneeme tee 65F-i kinnistule. Ehkki ehitusloa kehtimisest tulenevate pöördumatute tagajärgede saabumine pole ehitusloa kehtivuse peatamise hetkel kindel, tuleb kohtul ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustada käesoleval juhul juba vaidemenetluse ajal kiiresti, s.o ilma kaebuseta ning asja sisuliselt läbivaatamata ja sellest tulenevalt mittetäieliku informatsiooni tingimustes. Sellepärast peab kohus ehitusloa kehtivuse peatamise üle otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Antud juhul ei ole kohus veendunud, et taotluses ja vaides kirjeldatud tagajärgede (taotleja omandiõiguse rikkumise oht) saabumine on arvestades kavandatava ehitustegevuse iseloomu (mis hõlmab pinnase olulist tõstmist) ning kaebaja kinnistu vahetut lähedust välistatud või äärmiselt ebatõenäoline või et taotleja kartused oleksid täielikult alusetud. Väär oleks ka asetada risk taotleja poolele, kelle õigused on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas, mistõttu leiab kohus, et taotlejal on õiguskaitse vajadus ka eeltoodud põhjusel.
16. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Kohus peatab vaidemenetluses vaidlustatud ehitusloa kehtivuse lähtudes HKMS § 251 lg 1 p 1 ning arvestades HKMS § 249 lg 4 sätestatut kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 4