alusel on Indrek Pilv kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Jaan Meresmäe 25.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322677 selle kohta, et Indrek Pilv 25.07.2013.a kella 08.53 ajal Tallinna ringtee 18. Kilomeetril liikudes Jüri suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 174+/- 6 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus on kuni 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mitte vähem kui 78 km/h, Mõõdetud seadmega UX014750 TTRSS13/00122. 27.66.2013. Juhile kiirusmõõtja näit tutvustatud. Selliselt rikkus Indrek Pilv
lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 25.07.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Indrek Pilv selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Indrek Pilv kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, kahetseb juhtunut. Oli hilinemas tööle, otsustas kaherajalisel teel veoautode kolonnist mööda sõita, saavutas korraks sellise kiiruse, tegi halva otsuse. Alles kuu aega tagasi leidis töö, kartis hilineda. On valmis tasuma rahalist karistust, kui juhtimisõigus ära võetakse, siis on aega oma käitumise üle järele mõelda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Indrek Pilv´i tuleks karistada
lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest arestiga 10 päeva ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuus. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse §-de 227 lg 4 järgi on episoodis tõendamist leidnud ja seda menetlusaluse isiku endapoolsete selgitustega kiiruse ületamise asjaolude kohta, samuti on menetlusaluse isiku süü väärteos tõendamist leidnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et kiirusepiirang sellel teelõigul on 90 km/h, alustas ta möödasõitu kolonnist ja ületas lubatud sõidukiirust väga suures määras, mitte vähem, kui 78 km/h. Indrek Pilv´e on varasemalt analoogilise väärteo eest karistatud rahalise karistusega ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuus, sellest karistusest isik endale järeldusi teinud ei ole, jätkab õigusvastast käitumist, liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Indrek Pilv´e edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et menetlusalust isikut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Kergemaliigilise karistuse kohaldamist ei pea kohus võimalikuks seetõttu, et isikut on varem rahatrahvidega karistatud, varasemad trahvid on osaliselt tasumata, samuti lähevad tema poolt toime pandavad väärteod järjest raskemaks.
lg 4 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Seadusandja on
lg 5 p-s 3 ette näinud
lg 4 rikkumise korral lisakaristuse kohaldamise võimaluse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et Indrek Pilve suhtes on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Lubatud sõidukiiruse ületamine väärteomaterjalis märgitud määral on tegevus, mis ohustab nii isiku enda, kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Isik, kellel on juhtimisõigus ja on seega teadlik liiklusnõuetest, peab olema teadlik ka sellest, et liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib tuua kaasa juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus märgib, et antud juhul on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud määras (78 km/h üle lubatu) kahtlemata üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuivõrd seadusandja on sellekohase hinnangu andnud juba
lg 4 koosseisus, nähes taolise rikkumise eest ette liiklusalaste väärtegude hulgas ühed rangeimad võimalikud karistused. Kohus leiab, et olukorras, kus raskete liiklusalaste rikkumiste toimepanemine ühiskonnas on sage, tuleb karistuse määramisel lähtuda ka üldpreventiivsetest kaalutlustest, mistõttu tuleb väljendada selget hoiakut, et raskemate rikkumistega kaasnevad ka rangemad karistused. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamine peab tagama selle, et isik ei asuks toime panema uusi süütegusid. Kohtu hinnangul omab liiklusalaste süütegude eest mõistetavate karistuste puhul just juhtimisõiguse äravõtmine tugevat mõju karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine Indrek Pilve suhtes on vajalik, lähtuvalt ohutu liikluse tagamise (õiguskorra kaitsmise) huvidest. Seadusandja on
lg 5 p-s 3 ette näinud
lg 4 rikkumise korral lisakaristuse kohaldamise korral selle minimaalse määra – 6 kuud. Kuivõrd eelnevalt on leidnud tuvastamist, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik, leiab kohus, e lisakaristust tuleb kohaldada seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse 227 lg 4; 227 lg 5 p 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.