4-13-1617/9

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 1617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juureolekul kaebaja: Riti K kaebaja esindaja: Maano Saareväli kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. aprillil 2013 a. RK esindaja kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2373, 13, 001017 RK suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et K ule mõisteti rahatrahv 20 eurot mootorsõiduki juhtimise eest, millel sõidu ajal põlesid esituled koos udutuledega ajal, millisel puudus udust või sajust põhjustatud halb nähtavus. Kaebuse sisu kohaselt ei ole tõendatud menetlusaluse isiku teos LS § 242 lg. 1 väärteo subjektiivsed tunnused. Viidati sellele juba vastulauses, kuid kohtuväline menetleja jättis vastulauses esitatud arvestamata. Asjas ei ole tuvastatud, et sõiduki välimised agregaadid ei oleks vastanud tehnonõuetele. Seetõttu kohtuvälise menetleja mõttekäik on asjakohatu. Kohtuväline menetleja kaebajale ei ole ette heitnud sõiduki tehnoseisundi korrasolekus. Sõidukisse istudes ei põlenud näidikutepaneelis udutulede põlemisele viitavat kontroll-lampi. Udutuled küll valgustavad teeosa laiemalt kui tavalised lähituled, kuid see ei tähenda asjaolu, et iga juht oskaks ja saaks tuledevihule peale vaadates eksimatult aru, millised tuled põlevad. Vahetegemise jaoks on sõiduk varustatud kontroll-lampidega. Juhul kui kaebaja tegevus ei erine konstrueeritud keskmiselt hoolsa juhi käitumisest, siis ei saa menetlusalusele isikule hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Sõidukite erinevate sõlmede või signaalide rike või rikked on aeg-ajalt ette tulev paratamatu olukord. Antud juhul kaebajale ette heidetud väärtegu ei olnud ette aimatav, et näidikupaneelist loetav informatsioon ei vasta tegelikkusele. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, milles konkreetselt seisnes hoolsusnõuetele mittevastav käitumine või mis põhjusel ja mida oleks menetlusalune isik pidanud tegema rohkem, kui ta konkreetseid asjaolusid arvestades tegi. Selles osas on kohtuväline menetleja otsuse rajanud oletusele ja meelevaldsetele väidetele. Taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja jäävad esitatud kaebuse sisu juurde. Kaebaja lisab, et ta öösel hakkas sõidukit juhtima, mil sõiduki mootor töötas. Tagatuled ja esituled põlesid ning ta alustas sõiduki juhtimist. Teel ta peatas sõiduki ise, kuna politseibuss seisis tema poole tuledega ja oli tema sõidureas ning bussi tuled pimestasid teda. Politseibussis öeldi, et kinni peeti udutulede pärast ja talle tehti ettepanek kiirmenetluse või tavalise menetluse läbiviimiseks. Bussis ta vabandas ja teatas, et juhtum on esmakordne, kuid politseinikud ütlesid, et nüüd tuleb rahatrahv ja rääkida ei ole midagi. Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt K 22.02.2013 a. kell 23.30 juhtis mootorsõidukit, millisel sõidu ajal põlesid esituled koos udutuledega ajal, millisel puudus udust ja sajust põhjustatud halb nähtavus. Seega rikkus LS § 42 lg. 1 sätet ja pani toime LS § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. K seletuses märgib, et juhtis seda sõidukit esmakordselt ning ei osanud udutulede põlemisele tähelepanu pöörata. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt RK juhtis mootorsõidukit, millisel sõidu ajal põlesid esituled koos udutuledega ajal, millisel puudus udust või sajust põhjustatud halb nähtavus. Menetlusaluse isiku kaitsja vastulause kohaselt K u teos puudub süüteo koosseis, kuivõrd ta ei ole tegu toime pannud tahtlikult ega ettevaatamatusest. Menetlus tuleb lõpetada VtmS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et RK on toime pannud inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. LS § 33 lg. 2 p. 2 kohustab juhti enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus. Kontrolli hoolikal teostamisel oleks menetlusalune isik koheselt avastanud, et sõidukil, mida ta juhtima kavatseb hakata, põlevad udulaternad. Seega oleks menetlusalusel isikul olnud võimalus hoolika suhtumise korral vältida väärteo toimepanemist. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on väärteo toimepannud hooletusest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütlustega. LS § 242 lg. 1 alusel mõista rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 20 eurot. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohusetundlik juht enne väljasõitu kontrollib oma auto seisukorda, teeb tiiru ümber auto, kontrollib tulede põlemist ja kas kõik rattapoldid on tõesti alles. Kui kaebaja oleks neid nõudeid täitnud, ei oleks seda rikkumist olemas olnud. Oleks märganud lähitulede põlemist ja seda rikkumist poleks olnud. Lähitulede ja udutulede valgusvihk on kardinaalselt erinev. Ka hooletusest toimepandud tegu on väärteokorras karistatav ja kaebus on alusetu. Karistus on proportsionaalne ja otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Täielikult hooletusest toimepandud tegu. 1 Kohus, kuulanud poolte seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1.
3. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt RK 22.02.2013 a. kell 23.30 juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal põlesid esituled koos udutuledega ajal, millisel puudus udust või sajust põhjustatud halb nähtavus. 1.2 RK kinnitab, et juhtis sõiduautot, udutuled põlesid, kuna oli esmakordselt selle auto roolis ja ei osanud sellele tähelepanu pöörata. 1.3 Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et LS § 33 lg. 2 p. 2 kohustab juhti enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus. Juht peab kontrollima enne väljasõitu, et sõiduki tehnoseisund vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kontrolli hoolikal teostamisel oleks K koheselt avastanud, et sõidukil põlevad udulaternad seega oleks vältinud väärteo toimepanemist. 1.4 Kaebaja esindaja väitel kaebaja, istudes sõidukisse, veendus et esituled põlesid, kuivõrd valgusvihk oli sõiduki ees ühtlane. 1.5 Kohtuvälise menetleja väitel on üldteada asjaolu, et udutulede ja lähitulede valgusvihud on erinevad. Väärtegu on toime pandud hooletusest. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et RK esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetada K teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1.6 Kohtuvälise menetleja, otsuse vormistamisel ja karistuse mõistmisel ei arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust, kuigi isik seda tunnistas. 1.7 Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et udutulede ja lähitulede valgusvihud on erinevad. Kohtule esitatud materjalide kohaselt K poolt juhitud sõidukil need tuled põlesid üheaegselt ja tavakodanikuna K kui keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks ikkagi pidanud aru saama, et paralleelselt lähi- ja udutulede põlemise ajal põlevad ka udutuled. Samas kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tuvastatav asjaolu, milles seisnes tema hooletus. Kohtuvälise menetleja väitel K oleks pidanud täitma LS § 33 lg. 2 p. 2 nõudeid, mis kohustub veenduma sõiduki korrasolekus. 1.8 Kohus leiab, et udutulede põlemine üheaegselt lähituledega ei anna alust sõiduki korrasoleku puudumiseks. Tunnistamaks isikut süüdi väärteo toimepanemist hooletusega, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine, kuid kohtuväline menetleja pole seda selgitanud. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks menetlusaluse isiku asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas valdkonnas tegutsev isik. Ülaltoodu alusel RKteos puuduvad väärteo tunnused ja menetlus kuulub lõpetamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: 1 RK esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus menetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2373, 13, 001017 RK karistamise kohta LS § 242 lg. 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 20.00 eurot tühistada ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Kohtunik