Obsah (4)

§ 184§ 69§ 68§ 65

1-12-9057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2013. a, Tallinn Kohtuasja number 1-12-9057 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov,

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.

kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andrei Rootalu Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis novembri

1. a otsus Prokurör Leelet Kivioja, kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus apellatsioon rahuldamata. Andrei Rootalu suhtes muutmata ja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati A. Rootalu süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 69lg 6,7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.

mai 2012. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu 23 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 3.

juulist

1. a karistusaja hulka. Menetluskuluna mõisteti A. Rootalult välja sundraha 725 eurot, määratud kaitsja tasu 249.60 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot, mida kohustati tasuma kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2. A. Rootalu tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne

1. juulit
2. a, suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,37 grammi, milles fentanüüli puhtal kujul oli 0,026 grammi, st rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nimetatud narkootilist ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda valduses kuni
3. juuli 2012 kella 15:13ni, mil ta Tallinnas Tööstuse 42 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema valdusest leiti ja võeti politseiametnike poolt ära tikutops 15 fentanüüli sisaldava fooliumvoldikuga. Seega suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Andrei Rootalu isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
4. peatüki
5. jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Rootalu, kes taotleb lühendada talle mõistetud karistust, sest ta on talle määratud 226-st tunnist üldkasulikust tööst ära teinud 15 tundi. Need andmed on kriminaalhooldaja käes aadressil Tartu mnt 85 Tallinnas. Lisaks sellele taotleb ta pikendada temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega, sest vangla ei võimalda tööd mitte kõikidele süüdimõistetutele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.1 Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et ta on ära teinud talle mõistetud üldkasulikust tööst 15 tundi. Seega peaks talle mõistetud liitkaristust selle tähtaja võrra lühendama. 4.2
5. novembril
6. a prokuröri L. Kivioja, süüdistatava A. Rootalu ja kaitsja T. Bekkeri vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 5 märgitakse, et A. Rootalule mõistetakse kokkuleppemenetluses

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 69lg 7, 6 alusel asendatakse A.

Rootalu poolt temale Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusega määratud 226 tunnist üldkasulikust tööst tegemata jäänud 226 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 113 päeva ehk vangistusega 3 kuud 23 päeva ning mõistetakse liitkaristus

§ 65lg 2 alusel, suurendades A.

Rootalule uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistetakse 4 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse karistusaja hulka A. Rootalu poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 3. juulist 2012. a (tl 70-72). 2

§ 184

lg 2 p 2 tunnustele, mõistetud karistus on vastavuses nimetatud paragrahvi sanktsiooniga. Asjaolu, et süüdistatav A. Rootalu on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. septembri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 31-1-79-
4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tähtaja pikendamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Menetluskulude tasumise ajatamisega seonduva osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Kohtukolleegium ei nõustu A. Rootalu väitega, et talle on pandud kohustus, mida ta ei saa täita. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises
5. detsembri
6. a otsuses nr. 3-1-1-120-12 selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav A. Rootalu jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole. 3