Obsah (8)

§ 428§ 392§ 208§ 431§ 432§ 168§ 162§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2013, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-50737 Tsiviilasi Tallinna Linn Tallinna Spordi- ja Noorsooameti

§ 428

lg 1 p 5 alusel seoses kostja MTÜ Sihendo (registrikood 80280447) lõppemisega õigusjärgluseta. 2. Menetluskulud asjas jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus pooltele kätte toimetada. Asjaolud 20.03.2012 esitas Tallinna Linn Tallinna Spordi- ja Noorsooameti kaudu hagi A K` vastu võlgnevuse nõudes. 14.01.2013 määrusega tsiviilasjas 2-11-50737 rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse kostja A Ki uue kostjaga (MTÜ Sihendo, registrikood 80280447) asendamiseks. Sama määrusega jättis Harju Maakohus Tallinna Linna (Tallinna Spordi- ja Noorsooameti kaudu) esitatud hagi A K`i vastu läbi vaatamata, keeldus MTÜ Sihendo vastu esitatud hagi menetlusse võtmast ja edastas hagi kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Vastavalt

§ 392

sätestatule võttis Viru Maakohus tsiviilasja 2-11-50737 26.03.2013 määrusega menetlusse ja kohustas hagejat

§ 208

lg 3 alusel esitama asendatud kostja jaoks korrektset hagiavaldust koos kõigi selle juurde kuuluvate lisadega. 03.04.2013 laekus hagiavalduse uuendatud terviktekst koos lisadega. Nimetatud hagiavalduse kohaselt on kostjaks (kostja asendamisele vastavalt) märgitud MTÜ Sihendo ja kostja seaduslikuks esindajaks juhatuse liige A K. Kohus kohustas kostjat MTÜ Sihendo kirjalikult hagile vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest. 21.06.2013 esitas kostja kohtule taotluse vastuse esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks seoses kostja seadusliku esindaja eemalolekuga Eestist. 21.06.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas kostja taotluse ning pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 20.07.

1. 22.07.2013 on laekunud kohtule kostja vastus. Kostja teatab, et ta ei nõustu esitatud hagiga ning palub kohtukulud jätta hageja kanda. 01.08.2013 saabus kohtule kostja juhatuse liikmelt A Kilt taotlus menetluse lõpetamiseks, milles on märgitud, et MTÜ Sihendo on käesolevaks ajaks kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. Kustutamise aluseks on registripidaja 11.
2. 2013 määrus. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 2 lg-le 1 on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Seoses kostja registrist kustutamisega ei saa kostjal olla ei tsiviilmenetlusõigusi ega – kohustusi. Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 200 lg 1 alusel menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja –teovõime olemasolu ega luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Kuivõrd kostja kui juriidiline isik on lõppenud ilma õigusjärglaseta, ei ole kostja suhtes võimalik kohtumenetlust jätkata. Juriidilise isiku lõppemisel õigusjärgluseta, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p-le
3. Kohus on kontrollinud taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on kostjaks olnud MTÜ Sihendo mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutatud 26.07.2013 ning kustutamise aluseks on MTÜS § 36-1 lg 3 alusel 11.04.2013 tehtud kandemäärus. Määrus on jõustunud 25.06.
4. Registrisekretäri poolt kohtule edastatud andmete kohaselt on 30.08.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud MTÜ Sihendo suhtes kustutamishoiatus, millega anti võlausaldajatele 6 kuud aega, et teatada oma nõuetest registripidajale ja taodelda likvideerimismenetluse läbiviimist. Ühtegi nõuet registripidajale ei esitatud. MTÜ-l Sihendo õigusjärglase olemasolu registrist ei nähtu. Kohus edastas kostja taotluse ja registripidajalt saadud andmed hagejale tutvumiseks, selgitades ühtlasi

§ 428

lg 1 p 5 sätestatut ning palus hiljemalt 10.08.2013 hagejal teatada oma seisukoht ja esitada võimalikud menetluslikud taotlused. Hageja esindaja teatas 09.08.2013 kohtule edastatud kirjas hagejal menetluslike taotluste puudumisest, samuti ei ole hagejal vastuväiteid kostja taotlusele, mistõttu menetluse tsiviilasjas võib lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on TsÜS § 6 lg 2 järgi tehing või seadus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. MTÜS § 53 lg 1 kohasel mittetulundusühingu lõppemisel kustutatakse mittetulundusühing registrist mittetulundusühingu enda avalduse põhjal või seaduses sätestatud muul alusel. Kohus, tutvunud kostja taotluse ning hageja seisukohaga, leiab, et menetlus tuleb tsiviilasjas lõpetada. Kuivõrd mittetulundusühing Sihendo on lõppenud õigusjärgluseta, siis

§ 428lg 1 p 5 alusel kuulub menetlus tsiviilasjas nr 2-11-50737 lõpetamisele.

Kostja õigusvõime on lõppenud MTÜS § 36-1 lg 3 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamisega 26.07.2013. Hagejal vastuväited menetluse lõpetamisele puuduvad.

§ 431lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on menetluse lõpetamise asjaolusid pooltele eelnevalt selgitanud.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas asjas kujunenud olukorda, kus menetlus lõpetatakse seoses kostjaks olnud juriidilise isiku lõppemisega õigusjärgluseta, on äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda, kuna menetluse lõpetamise alused ei tulene hagejast. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt

§ 433lg 1, võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kohus juhindus:

§ 428

lg 1 p 5; 433, 465-466; 168 lg 2; 661 lg 2 (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Irma Külavee