Obsah (5)

§ 184§ 65§ 74§ 76§ 180

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tallinn, Kriminaalasja number 1-12-8269 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katšk

§ 184

lg.2 p.2 järgi, Natalja Abolina süüdistuses

§ 184

lg.1 järgi, Aigar Kukk’e süüdistuses

§ 184

lg.2 p.1,2 järgi ja Rannet Laas’i süüdistuses

§ 184

lg.2 p.1 järgi Süüdistatava Aigar Kuke( Kukk)apellatsioon ja kaitsja Mati Senkeli määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas. Aigar Kukk, ik: 39207114264, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 15.03.2012, Eduard Peretokin, ik: 37701280230, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 15.03.

1. Prokurör Ringkonnaprokurör Taavi Pern Kaitsjad Jugans Grossmann ja Mati Senkel Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Harju Maakohtu
3. novembri 2012 a. otsus kriminaalasjas nr 1-12-8269 sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa Aigar Kuke(Kukk) osas:

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 alusel suurendada Aigar Kukele mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 09.03.2012 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 aastase vangistuse võrra ja mõista Aigar Kukele kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda

1. märts 2012 aasta. 2.Aigar Kuke( Kukk) apellatsioon jätta rahuldamata
2. E.Peretokini kaitsja määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas võib otsust vaidlustada eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt. Süüdistatav võib advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD:
3. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aigar Kukk süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.

§ 74

lg 6 alusel suurendati Aigar Kukele mõistetavat karistust tema poolt Pärnu Maakohtu 26.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat. Karistusaja alguseks loeti 15.03.
2. a Maakohus tunnistas Eduard Peretokini süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistas teda vangistusega 4 aastat.

§ 76

lg 6 alusel suurendas Eduard Peretokin’ile mõistetavat karistust tema poolt Harju Maakohtu 12.12.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõistis vangistus 6 aastat 5 kuud ja 29 päeva. Karistuse hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja alates 15.03.
2. a KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistis Eduard Peretokin’ilt välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o 725 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis Eduard Peretokin’ilt välja menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 454,40 eurot. Maakohus mõistis riigi tuludesse välja Eduard Peretokin’ilt, Aigar Kukk’elt ja Rannet Laas’ilt solidaarselt 1764.00 eurot ekspertiisitasu, Eduard Peretokin’ilt 168.00 eurot ekspertiisitasu, Eduard Peretokin’ilt, Aigar Kukk’elt ja Natalja Abolina’lt solidaarselt 3591.00 eurot ekspertiisitasu, Eduard Peretokin’ilt ja Aigar Kukk’elt solidaarselt 570.00 eurot ekspertiisitasu. Otsusega tunnistati süüdi ka R.Laas ja N.Abolina, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOON:
3. A.Kukk vaidlustab kohtuotsust kandmisele kuuluva karistuse osas. Märgib, et otsusega on oluliselt rikutud tema õigusi. Kohus ei arvestanud kantud karistuse hulka päevi mil ta viibis vahi all enne
4. jaanuari
5. Palub asjas selgust tuua. MÄÄRUSKAEBUS:
6. Kaitsja palub vähendada E. Peretokin’ilt väljamõistetud menetluskulusid, jättes osa nendest riigi kanda. Põhjendustes märgib, et E. Peretokini’ilt mõisteti välja menetluskuluna õigusabikulud 454,40 eurot, ekspertiisitasud 6093.- eurot (1764+168+3591+570), sundraha 725.- eurot. Kohtuotsuses pandi süüdistatavale rahalisi kohustisi kokku 7272,40 euro ulatuses. Süüdistatav ning kaitsja leiavad, et nimetud summa tasumine käib ilmselt süüdistatavale üle jõu. Antud juhul puudub süüdimõistetul igasugune vara ja ei ole ette näha, et karistuse kandmise järel tema varaline seisund paraneks. Resotsialiseerumisväljavaated sõltuvad eelkõige töö leidmisest pärast karistuse kandmist. Üldteadaolevalt on kriminaalkorras karistatud isikutel töö leidmine raskendatud. Isegi kui eeldada, et E. Peretokin leiab pärast karistuse ärakandmist tööd ja hakkab teenima näiteks Eesti keskmist brutopalka ca 900 eurot kuus, peaks ta 10 kuu jooksul kogu oma palga kulutama menetluskulude hüvitamiseks. Praktiliselt on see võimatu. Arvestades E. Peretokin’i haridustaset ja varasemaid kriminaalkaristusi on töö leidmine tal ilmselt raskendatud, rääkimata riigi keskmise palga teenimisest. Arvestades kuriteo liiki, mille eest E. Peretokin süüdi mõisteti, on üsna tõenäoline, et leides ennast pärast karistuse kandmist olukorras, kus tema vastu on esitatud nõuded, mida ta ei suuda täita, kui tal puuduvad vahendid ka enda ülalpidamiseks, hakkab ta toime panema uusi kuritegusid. Seega on kaitsja arvates ilmne, et eelnimetatud rahaliste kohustuste täitmine vähendab süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid, nende kohustuste vähendamine suurendab neid. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
7. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.
8. A.Kukk on apellatsioonis märkinud, et pole arvestatud vahi all viibitud päevi enne 25.01.2010 aastat, ehk siis sisuliselt on vaidlustanud liitkaristuse mõistmist ja sellega seoses ärakandmisele kuuluvat karistust. Kohtukolleegium, kontrollides maakohtu otsuse seaduslikkust osutab, et vastavalt KrMS § 245 lg 3 märgitakse kokkuleppesse mitme kohtuotsuse järgi süüdistatavale mõistetud üldkaristuse liik ja määr. Kokkuleppes on A.Kukele taotletud, seonduvalt uue kuriteo toimepanemisega kohtuotsusega määratud katseajal, suurendada temale käesoleva süüdistuse alusel mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Kohus peab muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas lahendama KrMS § 306 lg 1 p 6 kohaselt küsimuse ka sellest, milline karistus tuleb süüdistatavale mõista. KrMS § 248 lg 1 p 3 annab võimaluse kohtul kokkuleppe kontrollimisel seda mitte kinnitada vaid tagastada kriminaaltoimik prokuratuuril kui tekivad kahtlused KrMS § 306 lähtudes. Antud juhul on maakohus teinud kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistnud süüdistatavale karistuse vastavalt kokkuleppele, millise on süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlminud ning millist on A.Kukk maakohtu istungil kinnitanud/ t.lk. 35-37, 41/. Seega on maakohus A.Kukele liitkaristuse mõistmisel lähtunud sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppes äranäidatud karistusmäärast. Mõistetud 3 aastane vangistus on

§ 184

lg 2 sanktsiooni alammäär ja mõistetud 6 aastane liitkaristus jääb sanktsiooni piiridesse ning on süüdistatavale minimaalseim kuna kandmata karistuseks oli 3 aastat. Seega on A.Kukele mõistetud karistused seaduslikud. Pärnu Maakohtu 09 märtsi 2012 aasta otsus on seaduse jõus ja kriminaalasja materjalides puudub igasugune viide A.Kuke poolt enne 25 jaanuari 2010 aastat eelvangistuses viibimise kohta. Sellised andmed puuduvad ka 26.01.2010 aasta otsuses. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et A.Kuke apellatsiooni rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Samas kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub A.Kuke osas täpsustamisele seoses otsuses tehtud vigadega. Nimelt on otsuses ekslikult näidatud liidetava Pärnu Maakohtu otsuse kuupäevaks 26.01.2010 aasta, kuigi tegelikult on liidetav karistus mõistetud Pärnu Maakohtu 09. märts 2012 aasta otsusega. Samuti on kohus eksitavalt viidanud materiaalõigusliku alusena

§ 74

lg-le 6 kuna tegelikult on A.Kukele käesoleva otsusega mõistetud karistusele liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja seega on kooskõlas seadusega viidata

§ 74

lg 5 ja ka

§ 65lg 2.

Nimetatud vigade parandamine ja otsuse täpsustamine ei muuda otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega too kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi. 4.2. E.Peretokini kaitsja on esitanud määruskaebuse vaidlustades menetluskulude täies mahus süüdistatavalt väljamõistmist, taotledes osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt pole ei süüdistatav ega kaitsja sellesisulist taotlust maakohtus esitanud vaid on palunud võimaldada tasuda süüdistataval menetluskulud ositi aasta jooksul. Vastavalt maakohtu otsusele ongi kohus taotluse alusel andnud süüdistatavale võimaluse vabatahtlikult menetluskulusid tasuda 1 aasta jooksul. Sisuliselt on maakohus kaitsja taotluse rahuldanud ning kohaldanud juba

§ 180

lg 3 ettenähtud võimalust pikendada seaduses ettenähtud menetlukulude tasumise 1 kuulist tähtaega 1 aastale. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on arvestanud kaitsja poolt määruskaebuses esitatud asjaolusid ja kohaldanud juba

§ 180

lg 3 sätteid ning esmakordselt alles määruskaebuses esitatud taotlus samadel alustel osa menetluskulude jätmiseks riigi kanda, rahuldamisele ei kuulu. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja on määruskaebuses ebaõigesti välja toonud ka E.Peretokinilt väljamõistetud menetluskulude kogusumma. Nimelt on kohtuotsuses ekspertiisitasud summas 1764.00 ja 3591.00 ja 570.00 välja mõistetud solidaarselt. Kaks esimest summat kolmelt süüdistatavalt, viimane kahelt süüdistatavalt. Seega on kaitsja eksinud ära näidates, et kogu ekspertiisitasu on välja mõistetud E.Peretokinilt. Tegemist on solidaarsusvastutusega ja isegi kui E.Peretokin tasub ära kohustuse ainuisikuliselt koguulatuses jääb talle VÕS § 69 kohane nõudeõigus teiste solidaarsusvõlgnike vastu. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et kaitsja taotlus osa menetluskude riigi kanda jätmise osas rahuldamisele ei kuulu. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. novembri 2012 aasta otsuse sisuliselt muuutmata, tapsustades otsuse resolutiivosa. Apellatsiooni ja määruskaebuse jätab rahuldamata. Ivi Kesküla Julia Katškovskaja Sten Lind