sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2-13-6891
lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 esimene ja teine lause sätestavad, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär.
lg 5 teises lauses on sätestatud, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 9-13) ja õiguslikult põhjendatud
§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ning 415 lg 1, 113 lg 1 ja 113 lg 5 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidisumma - 535,49 eurot, järelmaksuintress – 33,49 eurot ja krediidiintress – 1,42 eurot -
§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 416 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, võla sissenõudmisega seotud kulud - 63,90 eurot –
§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 113 lg 5 teise lause alusel ning viivis seisuga 31.01.2013. a – 125,17 eurot -
§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6, 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud ka kostjalt täiendava viivise väljamõistmist 27% aastas tagastamata krediidisummalt alates hagi esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendav viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt (hetkel 535,49 eurot) alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 2-13-6891 Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 904,05 (759,47 + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis 144,58) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 4-5), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 125 eurot ning õigusabikulu – 95 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot ( tl 7). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitanud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud A. K. B. V. S. K. O. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma B. V. S. K. O. -le 95 eurot tasu hagi koostamise eest seoses T. R. lepinguga nr 1102614/96ta. Kuna antud hagi hind on 904,05 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot. 2-13-6891 Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 190 eurot (125 + 65). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.