Obsah (5)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19053 Tsiviilasi A. N. hagi N. N. vast

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100

lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. A. N. on N. N. ja E.-L. J. alaealine laps /tlk 27/ ning vanemad on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Hagiavalduses on välja toodud hageja kulutused igas kuus. Need kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale lapse ülalpidamises, siis tuleb seda teha elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hageja palub elatise välja mõista miinimummääras. Hagiavalduse esitamise hetkel on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 290 eurot kuus, seega on miinimumelatis hagiavalduse esitamise hetkel 145 eurot kuus. Alates 01.01.2013. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 320 eurot kuus, seega on alates 01.01.2013 miinimumelatist 160 eurot kuus.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 3 Hageja on palunud elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt 8 tasumata kuu eest. 31.10.

1. a hagiavaldusele on lisatud konto väljavõtted, mille nähtuvalt on kostja tasunud elatist 4 kuu eest ning arvestades, et tagasiulatuvat elatist saab välja mõista kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, siis palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 8 tasumata kuu eest. TsMS § 486 lg 2 alusel loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 15.05.
2. a. Kuna tagasiulatuvalt saab elatist nõuda vaid hagimenetluses (mitte maksekäsu kiirmenetluses), siis arvestatakse tagasiulatuv elatise nõue täiendava hagiavalduse esitamisest, s.o 31.10.2012 a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates novembrist 2011, kuid kuna tasutud on 4 kuu elatis, siis loetakse need 4 kuud tasutuks novembri 2011, detsembri 2011, jaanuari 2012 ning veebruari 2012 eest ning tagasiulatuv elatis tuleb tasuda märtsi 2012 ja aprilli 2012 eest ning 1.-
3. mai 2012 eest. Kokku tuleb tasuda tagasiulatuvat elatist summas 355,48 eurot (145+145+145/31x14). Alates 15.05.2012 mõistab kohus välja jooksva elatise, seega selle perioodi eest tagasiulatuvat elatist välja ei mõisteta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt N. N. hageja A. N. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 15.05.2012 kuni A. N. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *. a igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui maksmise ajal pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks tulen N. N. hageja A. N. kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 355,48 eurot perioodi 01.03.2012 kuni 14.05.2012 eest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
4. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4