Obsah (4)

§ 187§ 190§ 173§ 174

Harju Maakohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-7399 Otsuse kuupäev 08.jaanuar 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi KN`i pankrotihaldur Urmas Tross`i hagi EE`i vastu ühisvara

§ 187

lg 6 ja § 442 lg 6) ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 13.08.2008.a kuulutas Harju Maakohus välja KN`i pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. KN ja EE on abielus. Ühisvara on jagamata. Võlgnikule ja kostjale kuuluvad kinnistu nr XXX asukohaga XXX. Tallinn, kinnisasja hinnanguline väärtus 98 640 eurot ja kinnistu nr XXX asukohaga XXX, kinnistu väärtus on umbes 50 000-90 000 eurot. Ühisvarasse kuulub ka abikaasade pangakontodel olev raha ja AS SEB Pank ees olev laenu tagasimaksekohustus summas 87816,58 eurot. Kuna hageja ja kostja vahel ühisvara jagamiseks peetud kohtuvälised läbirääkimised ei ole tulemusi andnud, tuleb ühisvara jagada. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et EE ainuomandisse jääb kinnistu XXX, KN omandisse jääb kinnistu nr XXX ja KN kohustuseks jääks tasuda AS-ile SEB Pank 87 816,58 eurot. Abikaasade omanduses olev sularaha ja mõlema isiku pangakontodel olev raha jäävad neile endale. KOSTJA VASTUVÄITED 05.08.2008.a. kuulutati välja KN`i pankrot. Pankrotiseaduse kohaselt võib haldur esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hagi ühisvara jagamiseks esitati 17.02.2012.a. Kuna KN`i pankroti väljakuulutamisest on möödunud 3,5 aastat siis palub kostja kohaldada aegumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Asja materjalidest nähtuvalt (tlk 34 ja 35) on Eve ja KN abielus alates 23.07.1983.a. 13.08.2008.a kell 16.00 kuulutas Harju Maakohus välja KN`i pankroti (tlk 13-20). KN`i pankrotihaldur esitas kohtusse hagi EE`i ja KN`i ühisvara jagamiseks 17.02.2012.a. EE palus asjas kohaldada aegumist. Pankrotiseaduse § 122 lg 1 esimese lause järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, lg 2 kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. TsÜS § 135 lg järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lõike 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. KNi pankrot kuulutati Harju Maakohtu poolt välja 13.08.

1. Hagi aegumise (nõude esitamise) tähtaeg pankrotihaldurile ühisvara jagamiseks pankrotimenetluses hakkas kulgema 14.08.
2. 2 Kuigi haldur ei ole ühisvara jagamise hagi esitanud ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest on ta seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Hageja on seisukohal, et hagi aegumine on peatunud seetõttu, et vaidlus puudutab abikaasadevahelisi nõudeid, samuti on poolte vahel toimunud läbirääkimised. Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt ei ole hagi aegunud, kuna vaidlus puudutab abikaasadevahelisi nõudeid, ei ole põhjendatud. PankrS § 122 lg 2 järgi hakkab halduri jaoks hagi aegumise üheaastane tähtaeg ühisvara esitamisel kulgema pankroti väljakuulutamisest. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et ühe abikaasa suhtes toimuva pankrotimenetluse korral peatub ühisvaraga seotud vaidluse puhul hagi aegumine. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Eeltoodust tulenevalt peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi aegumine üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 2009.a veebruaris kirja vara jagamiseks kokkuleppega (tlk 267-268). Puudub vaidlus, et kostja seda kirja kätte ei saanud ning see tagastati hagejale (tlk 266). TsÜS § 167 lg 1 mõttes ei ole kostjale kirjade saatmine käsitletav läbirääkimistena, kui kostja sellele läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud ei ole. Seega ei katkenud hageja poolt kirja saatmisega kostjale aegumine. Asja materjalidest nähtub, et 26.03.2009.a saatis kostja hagejale kirja, (tlk 265) milles osutab, et sai samal päeval teabe, mille kohaselt soovib hageja kostjaga ühendust saada. Järgnevatel päevadel (tlk 262-264) arutasid pooled kokkusaamise võimalusi ja poolte kirjavahetusest nähtub, et arutada sooviti ühisvaraga seonduvat. Kohus on seisukohal, et 27.03.2009 tuleb lugeda pooltevahelise läbirääkimiste alguseks. Asja materjalidele lisatud kirjadest nähtuvalt toimus aktiivne suhtlus kuni 2009.a maikuuni. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud kaudsete tõenditega, kirjad hageja ja AS SEB Pank esindaja vahel (tlk 258-259), on samuti tõendatud pooltevaheliste läbirääkimiste jätkumine. Viimane kiri saadeti hageja poolt 09.10.2009.a. Järgnevalt toimusid hageja väitel läbirääkimised telefoni teel. Kostja on seda eitanud. Kohus on seisukohal, et 2010.a läbirääkimiste toimumine poolte vahel on hagejal jäänud tõendamata. Veenvust sellele asjaolule, et poolte vahel puudusid 2010.a läbirääkimised lisab ka kostja 09.02.2011.a saadetud kiri hagejale (tlk 257), milles küsitakse KN`i pankroti seisu kohta. Nimetatu viitab kohtu arvates pikaajalisele pooltevahelise suhtluse puudumisele. Kohus osutab, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Piisavalt mõistlikuks ajaks, millest hageja pidi tegema järelduse läbirääkimiste katkemise kohta on kohtu arvates umbes kolm kuud viimasest kohtumisest 2009.a poolte vahel. 09.10.2009.a hageja kirjast nähtub, et kohtumine kostjaga toimus 09.10.2009.a (tlk 258). Kohus on seisukohal, et aegumise kulg jätkus hiljemalt 2010.a aasta alguses. Kuna pooltevaheliste läbirääkimise algamise ajal 27.03.2009.a oli aegumise algusest möödunud üle 7 kuu, siis aegus hageja nõue mais 2010.a. 2011.a toimunud pooltevahelise suhtluse ajal oli hageja nõue juba aegunud. 3 Tsiviilkohtumentluse seadustiku § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja väited selle kohta, et kostja seisund halveneb seoses tema taotlusega aegumise kohaldamiseks, ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt asjakohased. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 01.03.2012.a määrusega sai hageja menetlusabi ja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 1 118,45 eurot.

§ 190

lg 4 järgi tuleb nimetatud kulu hagejalt välja mõista riigituludesse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4