nimetatud väljamaksete kohta 2.1 Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõuded puuduvad. 2.2 Massikohustuste katteks väljamakseid tehtud ei ole. 2.3 Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. 2.4 Pankrotimenetluse kuludeks on: Harju Maakohtu 24.10.2012 määrusega välja mõistetud ajutise halduri tasu 1 050 eurot (sealhulgas käibemaks 175 eurot) ja vajalikud kulutused 42,48 eurot (sealhulgas käibemaks 7,08 eurot); pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 99,54 eurot, mis koosneb pangateenustasudest ja kuludest enampakkumise kuulutustele; halduri tasu
lg 1 kohaselt summas 6 500 eurot, millele lisandub käibemaks 1 300 eurot, kokku 7 800 eurot. Pankrotimenetluse kulud kokku 8 992,02 eurot.
Pankroti läbiviimisel tekkinud büroo- ja halduskulud kannab haldur tasu arvelt. Pankrotihalduri tasu maksmist taotleb haldur Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. EV (pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 20.05.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 08.05.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt EV maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu
Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
alusel, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: XXX
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kristo Teder tuleb vabastada EV(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning taotleb tasu määramist arvestades halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud raha summas 53 800 eurot. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 6 500 eurot, millele lisandub käibemaks 1 300 eurot, kokku 7 800 eurot. Taotletav tasu jääb alla
Pankrotimenetluses tekkinud büroo- ja muud halduskulud kannab haldur tasu arvelt. Võlgnik pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 6 500 eurot, millele lisandub käibemaks 1 300 eurot, kokku 7 800 eurot. EV(pankrotis) esitas Harju Maakohtule 05.09.2012 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus 4 kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on seisukohal, et põhjendatud on jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sest usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi. Halduri selgituste kohaselt 07.03.2012 võlgniku osavõtul toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas, et võlgnik ise on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
lg 2 p 5 kohaselt olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav ning võtnud menetlusest osa, samuti omab võlgnik töökohta. Haldur on arvamusel, et EV (pankrotis) kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on võimalik.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik EV kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kui võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi, kehtivad temale usaldusisiku kohta käivad sätted. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.