← Eesti

2-13-22360/9

Obsah (5)§ 1§ 29§ 28§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-22360 Tsiviilasi OÜ BE(likvideerimisel) kuulu

sätestatud tagasivõitmise sätteid. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab ajutine haldur, et BE(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti väljakuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot ning vajalike kulutuste katteks 61 eurot. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule arvestusele. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 37 000 euro ulatuses ja vara 2 puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 27.05.2013 määrusega OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot hiljemalt 07.06.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ BE(likvideerimisel) ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ BE(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud saada ühendust võlgniku juhatuse liikmega ning seega ei ole võimaldatud ligipääsu võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonile. Võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, seega ei ole võimalik hinnata, millal täpsemalt kujunes välja võlgniku maksejõuetus, kuid võib eeldada, et võlgniku tegevus lõppes 2007.a. lõpus. Võlgniku arveldusarvetel on tehtud suures ulatuses sularahatehinguid ning ajutisel pankrotihalduril on põhjust eeldada, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Kohu nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku tegevuses võivad esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus 3 kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 61 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest

§ 23

lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜ BE(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud rahasummat. Tulenevalt

§ 23

lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 563 eurot (960 eurot – 397 eurot) ning kulutuste hüvitise 61 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja võlgnikult, OÜ`lt BE. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.