) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kostja vastuväited ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Kostja on esitanud vastuväitena, et hageja töötaja AU ei omanud viie aastast töökogemust ning ei osanud tööd teha vastavalt kehtivatele kutsenõuetele, mistõttu kostja hinnangul oli AU tööhinnaks 17 eurot tunnis (tlk 138). Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise vastuväitega, sest kostja ei ole nimetatud väite kohta esitanud ühtegi tõendit. Kostja ei sellesisulisi pretensioone seoses töödega hagejale esitanud. Pealegi nähtub poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingu nr 2 punktist 3.4.3, et tellijal on õigus nõuda esitatud kvalifikatsioonile mittevastava töötaja viivitamatut asendamist. Lepingu kohaselt pöördub tellija täitja poole põhjendatud kirjaliku nõudega töötaja asendamiseks mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks hageja poole pöördunud nõudega mittevastava töötaja asendamiseks või, et pooled oleks kokku leppinud tunnitasu vähendamise hageja töötaja AU´i suhtes. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles osas, et ehitustöid tehti just 320 tundi. Asjaolu, et hageja töötajad tegid tööd vähem kui 320 tundi ei ole tõendatud. Hageja esindaja ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et leping oli sõlmitud konkreetse objekti suhtes ning hageja on omapoolsed kohustused täitnud, vastupidiselt kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja ei oleks lepingut täitnud täies mahus. Kohus kuulas üle vande all hageja juhatuse liikme OT (tlk 149), kelle ütluste kohaselt tasuti kokkulepitud summast 4000 eurot. Tunnistaja LSIL (tlk 156) ütluste kohaselt muudeti tunnitasu hinda eeldusel, et hageja teeb tulevikus lisaobjektil tööd. Tunnistaja JRL(tlk 32, II kd) ei teadnud tunnitasu kokkuleppe suurust, kuid kinnitas, et N objekti raames oli leping sõlmitud 320 tunni tegemiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tunnistajate ütlustest on võimalik järeldada, et kokkulepitud töötunnid teostati. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingu (tlk 9-12) p-st 1.1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hageja kohustub osutama kostjale töötajate renditeenust 320 tunniks. Hageja on esitanud kohtule tõendina ka kostjale esitatud arve (tlk 7), millises on märgitud, et arve on esitatud ehitusteenuste osutamise lepingu nr 2 eest, töötundide arv on 320, arve kokku 8000 eurot. Tunnistaja TAAB müügiesindaja LSIL on kohtuistungil tunnistanud, et kokkulepitud oli konkreetne töö N , mille kohta oli töötunde kokku lepitud 320 tundi ja samuti oli kokku lepitud, et kui töö tehakse ära kiiremalt, makstakse ikka 320 tunni eest (tlk 159). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tööd ei ole tehtud kokkulepitud ulatuses, mistõttu kohus loeb vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja tunnistaja ütlustele, et hageja töötajad tegid tööd 320 tundi.
lg 1 lause 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
Tulenevalt
Lähtudes viimati nimetatud sätte lõikest 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjal on lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustust tasuda täitjale ja
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Lähtuvalt eeltoodust on kohus asunud seisukohale, et hageja töötajad tegid tööd poolte vahel kokkulepitud 320 tundi ning töötunni hinnaks oli 23 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingule nr 2 (tlk 9-12) ja lepingu lisale nr 1 (tlk 8) kohustus kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest 7360 eurot. Kostja on tasunud hagejale 4000 eurot, seega on kostja poolt hagejale tasumata 3360 eurot, kuivõrd pooltel ei ole vaidlust töötunni hinna osas. 4 Hinnates esitatud vastuhagi, kus kostja palub tasaarvestada oma 4000 euro suuruse nõude hageja nõudega kostja vastu. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel suuliselt kokku lepitud, et hageja töötajad jätkavad tööd ka peale esimese objekti N valmimist. Kuna hageja töötajad ei jätkanud tööd järgmisel objektil, tekkis kostjale varaline kahju seoses kulutute tegemisega lepingute hankimisel ja sõlmimisel TPAB ja XXXAB’ga. Kostja esitas hagejale seoses varalise kahjuga arve summas 4000 eurot (tlk 26). Kostja leiab, et hageja nõustus tasaarvestusega, kuna ei vaielnud esitatud arvele vastu. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud arvest 04.01.2012 ei nähtu, et see oleks esitatud kahju sissenõudmiseks, kohus leiab ka, et ainuüksi arve ei ole kahju tekkimist ja suurust tõendav alus.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise eesmärk on
esimesest lõikest tulenevalt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-06 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata ja kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustakse sama otsusega. Kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas hagejale kostja tasaarvestust sisalduvad vastuväited, millele on hageja vastuse esitanud. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-42-09, et
lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, seega ei ole hagejal kohustust kostjale tekkinud kahju hüvitada või mitte. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud (suuline) leping, et hageja töötajad pidid jätkama kostja juures tööd järgmisel objektil ning lepingu rikkumisel kohustus hageja hüvitama kostjale tekkinud kahju. Isegi juhul kui kostjale on tekkinud kahju seoses uute lepingute sõlmimisega ja otsimisega, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt kohustuks hageja kostjale tekkinud kulu seoses uute töötajate leidmisega hüvitama. Kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud hageja kohustus hüvitada kostjale tekkinud kahju, ei võta kohus seisukohta kostjale tekkinud kahju suuruse ja kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendite osas. Kohus leiab ka, et kostja ei saanud hageja nõuet tasaarvestada omapoolse nõudega üksnes seetõttu, et hageja kostja väidetavale tasaarvestusele vastust ei esitanud. Kostja on leidnud kahju suuruseks 33775 eurot, millest palub tasaarvestada 4000 eurot. Kohus leiab, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, millest lähtuvalt kohustus hageja jätkama kostjaga koostööd peale esimese objekti valmimist ja lepingu rikkumisel või muul juhul hüvitama kostjale tekkinud kahju. Kuivõrd tekkinud kahju olemasolu on tõendamata, ei saa kostja nõuet tasaarvestada hageja nõudega ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 5 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.