-is sätestatuga. Võla tasumise kokkuleppega nr XXX aktsepteerimise e nõustumise väljendamiseks pidi kostja tasuma 2 hagejale kokkuleppe sõlmimistasu 350 krooni ehk 22 eurot. Graafiku sõlmimise tasu maksmisega kinnitab kostja graafikuga nõustumist. Kostja on kinnitanud nimetatud kokkuleppega nõustumist oma allkirjaga. Samuti on kostja aktsepteerinud maksegraafikuga nõustumist osamaksete tasumisega. Kostja on tasunud lepingu MG- XXX alusel kokku 644,37 eurot ja on tasumisel viidanud kõnelusele lepingule. Seega on kostja aktsepteerinud maksegraafikuga nõustumist selle allkirjastamisega ja osamaksete tasumisega. Seega on leping MG- XXX jõustunud ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja ennast kokkuleppega seotuks (nõusolek on väljendatud teos – kostja on kinnitanud maksegraafikuga nõustumist oma allkirjaga ja osamaksete tasumisega). Võla tasumise kokkuleppe Leping MG- XXX alusel on kostja jätnud edaspidi põhjendamatult osamaksed tasumata. Kostjaga oli sõlmitud talle jõukohane leping tasumisega maksegraafiku alusel iga kuu 57,52 euro, va viimane osamakse. Võla tasumise kokkuleppe kohaselt on kostja teadlik, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu ülejäänud võlgnevus, kuid vaatamata eeltoodule on kostja jätnud kõik osamaksed tasumata ja viivitab oma kohustuste täitmisega tänaseni. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavaldus täies ulatuses; mõista kostjalt välja hageja kasuks maksegraafiku alusel põhivõlgnevus 357,93 eurot, intressid 204,97 eurot ja seisuga 07.09.2012 sissenõutavaks muutunud viivised 50,96 eurot põhinõudelt (357,93 euro) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 08.09.2012 0,02 % päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud. 07.12.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostja on viimati tasunud 76,69 eurot 08.04.
) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt
lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 29.12.2009 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu võla tasumise kokkulepe nr XXX. Leping nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (19 kuud – 10.01.2010-10.07.2011) 900 krooni ehk 57,52 eurot 18 kuu jooksul, va viimane 19. osamakse 10.07.2011 summas 500 krooni ehk 31,95 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 1 089,31 euro, sh põhivõlg 703,08 eurot, intressid 364,23 eurot ja graafiku sõlmise tasu 22 eurot. 08.04.2011 tasus kostja 76,69 eurot.
lg 2 võivad mis tahes võlasuhte- mille sisuks on rahasumma või asendatava asja või muu eseme üleandmine- pooled leppida kokku, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna. Reeglina tekib kokkuleppe tulemusena senise võlakohustuse (põhikohustus) kõrvale uus võlakohustus (uus kohustus), mille sisuks on teatava rahalise kohustuse täitmine kokkulepitud tähtaja jooksul, kusjuures kohustuselt võidakse arvestada intressi. Võlakohustuse ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust- kokkuleppe tulemusena tekib uus kohustus, mille täitmist saab 4 võlausaldaja nõuda ning mille osas on tõendamiskoormus ümber pööratud, st kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust tegelikkusest ei eksisteeri. Sellise olukorra kohta on Riigikohus kohtuasjas 3-2-1-69-06 selgitanud, et peale
§-s 30 sätestatu on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kohus leiab, et 29.12.2009 kokkulepe kostja võlgnevuse osas ei ole käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena
kohaselt, kuid tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
§s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada. Kostja kirjutas võlatunnistusele alla, millega tunnistas kohustuse olemasolu hageja ees. Seega on käesoleval juhul nõue, mille alusel kostja on andnud võlatunnistuse ja seega kinnitanud kohustuse täitmist, selge. Kohus märgib täiendavalt, et tehingu tühistamise õigus on tehingupoolel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-07 leidnud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-96-11 jõudnud seisukohale, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib võla tasumist tõendada nii
lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditega kui ka muude kirjalike dokumentidega ja tunnistajate ütlustega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, et võlatunnistusel oli ainult kostja allkiri, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna
lg-st 2 tulenev tingimus on täidetud ja võlatunnistus on kirjalikult vormistanud. Lisaks on kostja oma kohustuse olemasolu ka allkirjaga kinnitanud. Kostja on seisukohal, et tema on hagejale võlgnevuse tasunud, millest tulenevalt palus kostja kokkuleppe XXX ning muud nõuded kohtu poolt tühistada. Hageja selgitas, et hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud võlgnevus võla tasumise kokkuleppe lepingu XXX alusel kogusummas 562,90 eurot, sh põhivõlg 357,93 eurot (maksegraafiku alusel 10 kuu põhiosa) ja intressid 204,97 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 357,93 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhinõudelt arvestatud käsitluskulude (intressi) ja viiviste osas põhjendatud ja seaduslik.
lg 1 esimese lause kohaselt majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Lähtuvalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), 5 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, käesoleval juhul 728 päeva eest (11.09.2010 – 07.09.2012). Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võla tasumise kokkuleppe lepingu XXX kohaselt arvestas hageja viiviseid alates 11.09.2010 tasumata põhisummalt 357,93 eurolt 0,02 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Seisuga 07.09.2012 oli viivise suuruseks 50,96 eurot. Vastavalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.