Obsah (7)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113

2-12-26545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2013 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-26545

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 ja § 113 lg 1.

Kostja I vastuväited

1. Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II vastuväited
2. Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II ei vaidle vastu, et tal tekkisid makseraskused, kuid leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna tagatiseks olnud korterid müüdi ja teatud osas ta laenumakseid sooritas. Kohtuotsuse põhjendus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjad 21.03.2013 toimunud 2 2-12-26545 kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohtukutsete kättesaamist on kostjad kinnitanud 15.01.2013 saadetud e-kirjas. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja läbivaatamist sisuliselt. Seega juhindudes TsMS § 410 vaatab kohus asja läbi sisuliselt ilma kostjate kohalolekuta.
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
6. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostjad sõlmisid 05.02.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 150 928 eurot. Laenulepingu punkti 4.3 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma vastavalt graafikus toodud summadele. Punkti 3.8 kohaselt tuli kostjatel tasuda intressi laenusumma tagastamata jäägilt. Vastavat lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 27. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor +1.700% aastas. (tl 5-7) Laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste tagamiseks seati tagatisena ühishüpoteegid korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn registriosa XXX põhisummas 1 912 000 krooni, so 122 199,07 eurot (tl 18-29), korteriomandile asukohaga XXX, registriosa XXX (tl 35-42) ja korteriomandile asukohaga XXX, registriosa XXX (tl 30-34). Kordusenampakkumisel müüdi kohtutäitur Elin Vilippus ja Andrei Kerk vahendusel korteriomand XXX Tallinnas + panipaik nr P13 85 000 euroga, korteriomand XXX 17 900 euroga ja korteriomand XXX 19 200 euroga, millest läksid maha kohtutäituri tasud (tl 62-70). Varade müügist saadud summa ei katnud laenulepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel jäi hagejale tasumata 83 402,98 eurot. Hageja nõuab aga seoses põhiosa nõudesumma vähendamisega kostjatelt 12 780 eurot, millest põhivõlgnevus on 6 390 eurot, intress 4 793,46 eurot ja viivis 1 596,54 eurot. 13.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus. Kostjad oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles 18.03.2010, andes kostjatele eelnevalt korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks (tl 43-57). Kostja II ei ole vastu vaielnud sellele, et ta 3 2-12-26545 laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, vaid leiab, et nõue ei ole põhjendatud kuna tagatiseks olnud korterid müüdi ja teatud osas ta laenumakseid sooritas. Kostja I ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest oli seisuga 01.07.2012 kostjate võlgnevus põhiosas 6 390 eurot ja intressivõlgnevus 4 793,46 eurot (tl 8-17). Asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korterite müügist saadud summad ei katnud hageja nõuet kostjate vastu täies ulatuses, ei vabasta kostjaid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud laenumakseid suuremas summas, kui hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhivõla ja intressinõude osas põhjendatud. 14.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja küsib viivist 1 596,54 eurot. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud. Kohus leiab, et puudub alus viivise vähendamiseks. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele meeldetuletustele jätsid kostjad kohustused täitmata. Kostjad pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 6 390 eurot, intress summas 4 793,46 eurot ja viivis summas 1 596,54 eurot. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4