4-13-4126/2

Väärteoasi nr.4-13-4126 KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. juunil 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4126 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Andre Segasaar väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning § 224 lg 2 järgi; Menetlusalune isik Andre Segasaar, isikukood 39311120821, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht: XXX Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteo menetleja Hannes Küünarpuu; Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Süüdi tunnistada Andre Segasaar Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 224 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.
3. Lugeda Andre Segasaar aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 23.06.2013.a kell 02.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik K. Mikk on 23.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322910 selle kohta, et Andre Segasaar 23.06.2013.a kella 00.23 ajal Harjumaal, Saue vallas, Kodasema teel liikudes Vatsla tee suunas juhtis mootorsõidukit MB reg nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l kohta, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 24.06.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Andre Segasaar selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Andre Segasaar kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Arvas rumala peaga, et maakohas võib sellises seisundis sõita, juhiload on kehtetud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Andre Segasaart tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi arestiga kokku 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest s.o alates 23.06.2013.a kell 02.
5. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Andre Segasaarele inkrimineeritud väärteod LS § -de 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 23.06.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikule väljastatud juhiload on kehtetuks tunnistatud ning et menetlusalune isik Andre Segasaar oli eelpool märgitud kuupäeval s.t väärteotoimepanemise ajal mootorsõidukit juhtides juhile keelatud seisundis, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Andre Segasaar teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus s.t, et temal ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, juhiload on kehtetud, ta on eelnevalt s.o 28.03.2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid vaatamata sellele olles ise eelnevalt tarvitanud alkoholi, asus mootorsõidukit juhtima. Antud faktid loeb kohus tõendatuks Andre Segasaar suhtes 23.06.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkomeetri väljatrükk, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millisest nähtub, et Andre Segasaar kinnitab, et tema juhtis talle inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal motoorsõidukit alkoholijoobes, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega 23.06.2013.a ja 28.03.2013.a, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, karistusregistri väljavõttega ja sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Andre Segasaar käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, olles ise alkoholijoobes. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Andre Segasaar ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub töökoht s.t menetlusalusel isikul puudub kindel igakuine sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks Andre Segasaart karistada LS § -de 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andre Segasaart ka varasemalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millest osad on tasumata. Seega ei ole Andre Segasaar hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et Andre Segasaar ei ole varem aresti kandnud, võib temale mõistetav arest olla miinimumilähedane. Kohus juhindub Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/