lg 2 järgi; Menetlusalune isik Roger Aljas, isikukood 38402220252, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: BC OÜ, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
1 Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 129.06.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Roger Aljas selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Roger Aljas kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitus, et kahetseb, ületas kiirust, kuna koer oli haige. Palub arest asendada üldkasuliku tööga või mõista aresti kandmine ositi, tal on nii palju kohustusi, mida peab igakuiselt täitma, et kui talle mõistetakse pikaajaline arest, siis satub ta raskustesse. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Roger Aljas´t tuleks karistada LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kokku arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates Roger Aljas kinnipidamisest 28.06.2013.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Roger Aljas’ele inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik Roger Aljas omamata mootorsõiduki juhtimisõigust väärteotoimepanemise ajal s.o 28.06.2013.a kella 15.10 ajal juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h +- 4 km/h ning seda teelõigul, kus oli lubatud sõita kiirusega üksnes 50 km/h. Antud faktid loeb kohus tõendatuks Roger Aljas suhtes 28.06.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, 28.06.2013.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku Roger Aljas enda antud ütlustega nimelt kinnitab viimane, et tema kahetseb, ei soovinud nii kiiresti sõita, Roger Aljas suhtes koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, Harju Maakohtu 15.01.2013.a kohtuotsuse väljatrükiga väärteoasjas nr 4-12-6422, Roger Aljas suhtes väljastatud Karistusregistri andmetega ja sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Samuti on isik ise väärtegude toimepanemist tunnistanud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Roger Aljas pidi teadma, et temal puudub mootorsõiduki juhtumise õigus, sest juhilubasid temale väljastatud ei ole ja samuti pidi viimane aru saama, et teelõigul, kus on suurimaks sõidukiiruseks on lubatud 50 km/h siis ei või seal sõita kiirusega 117 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Roger Aljas käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine omamata selleks vastavat sõiduõigust ja mootorsõidukiga kiiruse ületamine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, kuna kohtu arvates ei ole isiku poolt avaldatud kahetsus puhtsüdamlik. Roger Aljas´el ei ole kunagi 2 juhtimisõigust olnud, ta on mitmel korral väärteokorras liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kuid varasematest karistustest järeldusi teinud ei ole ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse s.t arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ei pea kohus võimalikuks Roger Aljas karistada LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, vaid teda tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. KarS § 66 lg 1 kohaldamine ei ole antud juhul võimalik, kuna Roger Aljas ei ole kohtule esitanud selliseid tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit iseloomustavaid andmeid, mis võiksid tuua kaasa vajaduse määrata karistuse kandmine ositi, vaid paljasõnaline mainimine, et tal on palju rahalisi kohustusi, ei ole kohtu arvates piisavaks aluseks nimetatud sätte kohaldamiseks. Samuti ei arva kohus, et Roger Aljas’ele oleks vaja asendada määratud arest üldkasuliku tööga kuna isikule on korduvalt antud võimalust asuda õiguskuulekale teele, kui viimane seda valikut teinud ei ole. Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et Roger Aljas’t on vajalik karistada sellise karistusega, mis piiraks tema vabadust ja isoleeriks ta ühiskonnast, andes talle võimaluse karistust kandes oma tegude raskuse ja laadi üle järele mõelda ja kaitsta selle perioodi jooksul ka ühiskonda üldohtlikul viisil käituva kodaniku eest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse §
Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.