KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 15.juuli 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4635 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Karel Lendre väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 1 ning § 224 lg 2 järgi; Menetlusalune isik Karel Lendre, isikukood 39009120227, Eesti Vabariigi kodanik, töötab K OÜ, elukoht: XXX Põhja prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna esindaja Liisa Miil; Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Süüdi tunnistada Karel Lendre Liiklusseaduse § 201 lg 1 ning LS § 224 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 5 (viis) päeva.
- Lugeda Karel Lendre aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 14.07.2013.a kell 08.
- Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna Korrakaitsebüroo patrullpolitseinik Elle Veelmaa on 14.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1248050 selle kohta, et Karel Lendre 14.07.2013.a kella 08.35 ajal Harjumaal, Padise vallas, Harju-Risti-RiguldiVõntküla tee 8.kilomeetril liikudes Harju Risti suunas juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui lõplik lugem 0,46 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/L, mõõtetulemus 0,41 mg/L kohta. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0013 TTRC-13-
- Oma käitumisega rikkus Karel Lendre LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi. 1 Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 15.07.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Karel Lendre selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Karel Lendre kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kahetseb juhtunut, lubab edaspidi nii enam mitte käituda. Istus rooli, kuna pidi tütarlapse koju viima, tundis küll, et päris kaine veel ei ole. Alkoholi oli tarvitanud eelnenud ööl. Juhtimisõigus puudub, libedasõit on tegemata. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Karel Lendret tuleks karistada LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi arestiga kokku 20 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest s.o alates 14.07.2013.a kell 08.
- Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Karel Lendre´le inkrimineeritud väärteod LS § -de 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.07.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning et menetlusalune isik Karel Lendre oli eelpool märgitud kuupäeval s.t väärteotoimepanemise ajal mootorsõidukit juhtides juhile keelatud seisundis, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Karel Lendre teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele olles ise eelnevalt tarvitanud alkoholi, asus mootorsõidukit juhtima. Antud faktid loeb kohus tõendatuks Karel Lendre suhtes 14.07.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkomeetri väljatrükk, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millisest nähtub, et Karel Lendre kinnitab, et tema juhtis talle inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal motoorsõidukit omamata juhtimisõigus ja olles seisundis, mis on juhile keelatud, kuna oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, karistusregistri väljavõttega ja sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Karel Lendre käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, olles ise alkoholijoobes. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Karel Lendre ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikule on varasemalt samaliigiliste väärtegude eest mõistetud karistuseks rahatrahve, millised ei ole olnud piisavad mõjutamaks isikut seadusvastasest käitumisest loobuma, siis ei pea kohus võimalikuks Karel Lendret karistada LS § de 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. 2 Seega leiab kohus, et Karel Lendre ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et Karel Lendre ei ole varem aresti kandnud, võib temale mõistetav arest olla miinimumilähedane. Kohus juhindub Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 1 ja 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3