4-13-4636/3

KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 15.juuli 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4636 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Juho Kontus väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Menetlusalune isik Juho Kontus, isikukood 39109210229, Eesti Vabariigi kodanik, töötab AG OÜ, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna esindaja Liisa Miil; Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

1. Süüdi tunnistada Juho Kontus Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
2. Lugeda Juho Kontus aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 13.07.2013.a kell 16.
3. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna Korrakaitsebüroo patrullpolitseinik Aivar Noorma on 13.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1248127 selle kohta, et Juho Kontus 13.07.2013.a kella 16.05 ajal Harjumaal, Saue vallas, Kuuse põik 18 juures juhtis mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma käitumisega rikkus Juho Kontus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 15.07.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Juho Kontus selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. 1 Menetlusalune isik Juho Kontus kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, kahetseb juhtunut. Palub anda võimalus kanda arest ositi, sest tal on alaealine laps – 2-aastane, ta on peres ainus töötav isik, tema sissetulekust sõltub pere heaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Juho Kontust tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 25 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Juho Kontus´ele inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 13.07.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning et menetlusalune isik Juho Kontus oli varasemalt, 24.11.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Juho Kontus teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Antud fakti loeb kohus tõendatuks Juho Kontus suhtes 13.07.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlustega, milles Juho Kontus kinnitab, et tema juhtis talle inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal motoorsõidukit omamata juhtimisõigust, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, karistusregistri väljavõttega ja sh teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Juho Kontus käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Juho Kontus ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikule on varasemalt samaliigiliste väärtegude eest mõistetud karistuseks rahatrahve, mis on osaliselt tasumata ning areste, millised karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks isikut seadusvastasest käitumisest loobuma, siis ei pea kohus võimalikuks Juho Kontust karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Seega leiab kohus, et Juho Kontus ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades Juho Kontus´ele süüks arvatud teo raskust ja varaseimaid karistusi, peab mõistetav arest olema sanktsiooni keskmises määras. Kohtu arvates ei ole põhjendatud KarS § 66 sätete kohaldamine, kuna isikule oli ka varasemalt teada, et tal on alaealine laps ning et tema on perekonna ainus toitja, kuid see ei olnud piisavaks argumendiks, mis oleks pannud Juho Kontus´e seaduskuulekalt käituma. Kohus juhindub Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 2