3-12-2268/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2268 Määruse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi O.P.i kaebus arstiabi mittevõimaldamises seisnenud Viru Vangla tegevuse peale Resolutsioon 1.Tagastada O.P.i kaebus läbivaatamatult.
2. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 30.10.2012 edastas O.P. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et haigestus märtsis-aprillis 2010, kuid Viru Vangla pole osutanud talle vajalikku ravi ja on tekitanud tema tervisele kahju. Seejuures väidab ta, et vajab operatsiooni ning palub, et tema avaldus antaks üle kriminaalpolitseile ja toimetataks uurimine. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt on haldusaktiks või toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaebust esitada, üksnes haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik õiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse või meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Seega on erinevate ravimeetmete või ravimite määramine, sealhulgas ka operatsioonide teostamine tervishoiuteenused, mille osutamise või osutamata jätmise õiguspärasuse üle otsustamine, kvaliteedi kontrollimine ja põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Selles valdkonnas tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse normide alusel maakohtus.
5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lg 1 ja § 195 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust uurimisasutuse või prokuratuuri poolt neile esitatud suulise või kirjaliku kuriteoteate alusel. Halduskohtutele pole seaduseandja andnud kriminaalmenetluse algatamise, läbiviimise ega ka vastavate teadete vahendamise õigust.
6. Eeltoodu kohaselt ei ole Tartu Halduskohtul õigust O.P. kaebust menetleda ning ta peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 nimetatud alusel tagastama. Viru Vangla tervishoiutöötajate tegevust on kaebajal võimalik vaidlustada Viru Maakohtus. Raili Randlane Kohtunik