← Eesti

2-12-6051/37

Obsah (7)§ 64§ 661§ 150§ 430§ 428§ 168§ 352

2-12-6051 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-6051 Tsiviilasi Sees

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 2-12-6051 MENETLUSE KÄIK Seesam Insurance AS esitas 12.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SA vastu võla nõudes. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega anti Pärnu Maakohtu 13.11.2012 määrusega nõue üle Harju Maakohtule nõude menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seesam Insurance AS esitas 26.11.2012 hagi SA vastu 2626,53 euro nõudes. 22.08.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad kokkuleppel

§ 64

lg 2 alusel

§ 661

lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 2 päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Pooled nõustuvad kompromissi kinnitamisega kohtu poolt kirjalikult ilma kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja palub kohtul tagastada 1/2 tasutud riigilõivust s.o 112,50 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is viitenumbriga 1000000100539881. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 3 Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 78,80 eurot ning Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123 hagiavalduse esitamisel 22.11.2012 riigilõivu 146,20 eurot (maksekorraldus nr 4424), seega kokku riigilõivu 225 eurot. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 112,50 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et riigilõiv summas 112,50 eurot kuulub tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is viitenumbriga 1000000100539881.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas määranud istungi ajaks 26.08.2013 kell 14.00. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis puudub vajadus istungi pidamiseks.

§ 352

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.