← Eesti

2-13-14737/9

Obsah (5)§ 113§ 100§ 101§ 108§ 415

2-13-14737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 113lg 1 kolmas lause). Hageja nõuab vaid viivist, mitte intressi. Hageja täpsustab, et palub viivise 0,044 % suurusena 2

(5)2-13-14737 väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni. Hageja jääb seisukohale, et võlgnevus on võetud perekonna huvides, sest pangakaardilt on võetud välja sularahas väikesid summasid igapäevaseks kasutamiseks. Ühegi suure summa väljavõtmist ega tasumist konto väljavõttelt ei nähtu.
  1. 17.06.
  2. a pooled kohtu pakutud kompromissiga ei nõustunud ja hageja jäi oma seisukohtade juurde paludes hagi kostjate osas solidaarselt rahuldada. Kohtu ettepanekule tõendada, et limiidileping on võetud ühise majapidamise huvides, sh et tehtud kulutused on tehtud just selliste kulutuste peale, jäi hageja eelneva juurde, et just igapäevased väiksed tehingud tõendavad seda. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega [hageja hagiavalduses (tl 6); kostjad 22.04.
  4. a vastuses (tl 56)].
  5. Kohus leiab, et hagi tuleb R N osas rahuldada osaliselt, kostja T N osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
  6. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 14.15.
  7. a sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja R N limiidilepingu nr XXX summa 766,94 euro (s.o 12 000 krooni) laenamiseks, mille tagasimaksmise tähtajaks oli 14.12.
  8. a. Intressimääraks on 16 % aastas (tl 8). • R N ja T N on abielus alates 8.07.
  9. a (tl 16). • 4.07.
  10. a seisuga on põhivõlgnevuseks 667,56 eurot. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • 14.09.
  11. a loovutas Danske Bank A/S Eesti filiaal nõude kostja vastu hagejale (tl 13), millest hageja teatas 17.09.
  12. a kirjaga nr XXX(tl 14).
  13. Esmalt hindab kohus, kas 14.15.
  14. a Danske Bank A/S Eesti filiaali (endine AS Sampo Pank) ja R N vahel sõlmitud limiidilepingu nr XXX alusel võetud kohustusega on tegemist PKS § 18 lg 1 mõttes perekonna vajadusteks tehtud tehinguga, millest tekkinuks abikaasade solidaarkohustus. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 tekib tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 7 tuvastanud, et kostjad on abielus alates 8.07.
  15. a. Hageja on asunud seisukohale, et kuna esitatud konto väljavõttelt on näha, et limiiti on kasutatud igapäevaselt, väikeste summadena ja sularaha väljavõtetena, siis ilmselt on tegemist igapäevaste kulutuste katmiseks kasutatud summadega, mis saab liigitada ühiseks majapidamise korraldamiseks. Kohtu arvates ei anna arvelduskontolt raha väljavõtmise asjaolu iseenesest alust järeldada, et väljavõetud sularaha on kasutatud ühise majapidamise korraldamisega seotud kuludeks või üldse perekonna huvides. Hagejal tulnuks põhistada ja tõendada, et vaidlusaluse lepingu alusel R N kasutada antud raha, mis on tema poolt arvelduskontolt sularahana välja võetud, on kulutatud majapidamise korraldamiseks, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Hageja ei ole seda vaatamata kohtu vastavale ettepanekule tõendanud. Seega ei ole asjas leidnud tuvastamist, et 14.15.
  16. a Danske Bank A/S Eesti filiaali ja R N vahel sõlmitud limiidileping nr XXX näol olnuks tegemist PKS § 18 lg 1 kohase tehinguga. Seega ei ole hagi rahuldamiseks T N osas alust.
  17. Võlaõigusseaduse (

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101lg 1 3

(5)2-13-14737 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

  1. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, et 14.15.
  2. a sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja R N limiidilepingu nr XXX summa 766,94 euro (s.o 12 000 krooni) laenamiseks, mille tagasimaksmise tähtajaks oli 14.12.
  3. a. Intressimääraks on 16 % aastas. 4.07.
  4. a seisuga on põhivõlgnevuseks 667,56 eurot ja antud asjaolu üle ei ole vaidlust. 14.09.
  5. a loovutas Danske Bank A/S Eesti filiaal nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 14.09.
  6. a kuni hagi esitamiseni, s.o 2.04.
  7. a summas 59,34 eurot. R N ei ole esitanud põhivõlale ühtegi vastuväidet, tuleb põhivõlg summas 667,56 eurot kostjalt R Nlt hageja kasuks välja mõista.
  8. Hageja on arvestanud viiviseid alates 14.09.
  9. a kuni hagi esitamiseni, s.o 2.04.
  10. a, summas 59,34 eurot võttes aluseks lepingus kokkulepitud intressimäära 16 % aastas (0,044 % päevas). Lisaks palub hageja välja mõista viivised lepingus kokkulepitud intressimääraga kohtulahendi seisuga. Käesolevaga esitab kohus viivisearvestuse nii hagiavalduse esitamise seisuga, kui kohtulahendi tegemise seisuga: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) Viivitatud päevi 2.04.2013 14.09.2012 667,56 16,00 % 201 28.06.2013 3.04.2013 667,56 16,00 % 87 Viivis (€) 58,82 25,46 Kohus on seisukohal, et kuna hageja on palunud viivise väljamõistmist ajavahemiku 14.09.2012 – 2.04.
  11. a eest summas 59,34 eurot, ei kuulu see nõue täielikult rahuldamisele, sest hageja arvestus ei ole kohtu arvates täpne. Kostjalt R N tuleb ajavahemiku 14.09.2012 – 2.04.
  12. a eest välja mõista viivis summas 58,82 eurot väljamõistmisele. Lisaks tuleb R N välja mõista viivis ajavahemiku 3.04.2013 – 28.06.
  13. a eest summas 25,46 eurot. Samuti kuulub kostjalt R N hageja kasuks väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina 0,044 % päevas alates 29.06.
  14. a põhivõlgnevuselt 667,56 eurot, kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
  15. Tulenevalt eelmärgitust ja hageja esitatud nõudest kuulub hagi R N osas rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 667,56 eurot, viivis alates 14.09.2012 – 2.04.
  16. a summas 58,82 eurot, viivis alates 3.04.2013 – 28.06.
  17. a summas 25,46 eurot ning lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina 0,044 % päevas alates 29.06.
  18. a põhivõlgnevuselt 667,56 eurot, kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
  19. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus jättis kostja T N osas hagi rahuldamata, tuleb jätta tema 4

(5)2-13-14737 menetluskulud hageja kanda. R N osas hagi osaline rahuldamata jätmine on niivõrd marginaalne, et kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud R N hagi osas jätta täies ulatuses R N kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-d 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.