KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-3852 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kohtuasi V

§76lg.4 määrata Aleksei TIMOFEJENKOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Aleksei TIMOFEJENKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva 1 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksei TIMOFEJENKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Aleksei TIMOFEJENKOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 algab katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Aleksei TIMOFEJENKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksei Timofejenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Timofejenkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.01.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.5; §200 lg.2 p.4, 7, 8; §199 lg.2 p.4 ja §346 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 3 kuud ja rahalise karistusega 1500 EEK. Karistuse algus oli 26.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kokku on teda distsiplinaarkorras karistatud 11 korda. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, põhjuseks ja ajendiks on sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. Kinnipeetav on vangistuses läbinud psühholoogi poolt läbiviidud tegevused, osales riigikeele algtaseme kursustel, läbis sotsiaalprogrammi xxx ja töötab metallitsehhis abitöölisena. Vabanemise korral on 2 kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, millest saab järeldada, et ta ei suutnud majanduslikult toime tulla. Samuti mõjutasid kinnipeetava toimetulekut alkoholi- ja narkoprobleem. Kinnipeetava ema on pensionil ja lisaks töötab xxx. Ema on lubanud kinnipeetavat vabanemisel aidata materiaalselt ja moraalselt. Ema sõnade kohaselt puuduvad kinnipeetaval vabaduses sõbrad, kes võiksid teda mõjutada positiivselt. Kinnipeetav on kinnitanud, et tema probleemkäitumine avaldub alkoholijoobes, ta kaotab alkoholijoobes kontrolli emotsionaalse seisundi üle. Kinnipeetav on varasemalt süstinud iga päev heroiini, samuti tarvitanud amfetamiini. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on diagnoositud kroonilised füüsilised haigused, tal on olnud spontaanne suitsiidikatse stress-situatsiooni mõjul. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt, ei arvesta oma tegevuse negatiivsete tagajärgedega, alkoholi mõjul võib käituda mõtlematult ja impulsiivselt. Uue kuriteo toimepanemise oht on kinnipeetava puhul kõige suurem grupi mõjul ja alko- või narkojoobes. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava ID-kaart kehtib kuni 11.11.
2. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja elukaaslane, kelle sõnul on omavahelised suhted head. Kinnipeetava sõprusringkonnast ei tea ema ja elukaaslane midagi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde, tegemist on 2-toalise võlgadeta korteriga. Kinnipeetava ema on valmis poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx, kelle esindaja on teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, enamus on varavastased kuriteod. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleva rööv-mõrva sooritas kinnipeetav alkoholijoobes ja katseajal. Väärteokorras on kinnipeetav karistatud 12 korda. Kinnipeetav peaks uute õigusrikkumiste vältimiseks hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ja senisest kriminaalsest sõpruskonnast. Ühiskonnas kohanemiseks ja aktsepteeritud käitumiseks on oluline osaleda programmilises tegevuses (näiteks xxx). Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Timofejenkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et vabaduses ei ole tal jäänud enam ühtegi sõpra. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ka vangistuses on talle korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi. Samas nähtub asja materjalidest, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval vaid üks. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 30.10.

1. Maakohus möönab, et korduvkaristatus, teist korda vangistuses viibimine ja distsiplinaarkaristuste omamine võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb kahe kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta jooksul. Kui ta vabaneb tähtaegselt kahe kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on emale kuuluva 2-toalise võlgadeta korteriga. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Tööharjumus on kinnipeetaval säilinud, kuna ta töötab ka vangistuses. Lisaks sellele on kinnipeetavat nõustunud toetama tema ema, kes on pensionil ja ka töötab. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval enne vangistust olnud probleemid alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisega. Vangistuses on ta läbinud sõltlastele mõeldud programmi xxx. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava 4 vangistusest tingimisi enne tähtaega, on võimalik kohustada teda ka vabaduses läbima sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb vangistusest tähtaegselt, siis ei ole võimalik talle sellist kohustust panna. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb pikaajalisest vangistusest katseajaga 1 aasta, on teda võimalik resotsialiseerumisel aidata ning ühiskond on vähem ohustatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus keskmine. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olnud probleemid seoses nii alkoholi- kui narkootikumide tarvitamisega. Viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava sõltuvusega. Ka kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses on märgitud soovituseks osalemine programmilises tegevuses. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5