← Eesti

2-12-10301/9

Obsah (5)§ 127§ 209§ 180§ 187§ 123

2-12-10301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2013. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10301 Tsiviilasi T B avaldus nõusol

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

).

§ 209

lg 1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hooldusel all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Kooskõlas lõikega 2 määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Tulenevalt

§ 180

lõikest 1 ei saa eestkostja eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid erieestkostja määramiseks. Avalduses ei ole välja toodud selliseid toiminguid, mida lapsevanem ei saaks teha. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks. Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust või sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Perekonnaseaduse (

) § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

§ 123

kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 2-12-10301 Avaldaja palub kohtul anda nõusolek alaealistele N B´ile kuuluva 1/8 osa korteriomandi XXX, Tallinn kaasomandis ja M B´le kuuluva 1/8 osa korteriomandi XXX, Tallinn kaasomandist vahetamiseks T B´le kuuluva korteriomandi XXX, Tallinn mõtteliste osade vastu kummalegi alaealistest 1/3 suuruses osas ning anda T B´le nõusolek alaealiste N B´i ja M B nimel neile kuuluva kinnisasja mõtteliste osade asukohaga XXX, Tallinn, mille reaalosaks on korter nr 107 vahetuslepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et ei esine takistusi N B´i ja M B nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek tehingute tegemiseks avalduses märgitud viisil ilma erieestkostjat määramata. Taotletavad toimingud lähtuvad alaealise huvidest ja on nende õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja poolt taotletavate tehingutega alaealiste vara suureneb, kuivõrd käesolevalt kuulub N B´ile ja M B´le kummalegi alaealisele 1/8 mõttelist osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinnas, kuid avaldaja poolt taotletava tehingu tulemusel omandaksid alaealised kumbki 1/3 mõttelist osa korteriomandist aadressil XXX, Tallinnas. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab nõusoleku avaldaja T B´le nõusoleku alaealistele N B´ile kuuluva 1/8 osa korteriomandi XXX, Tallinn kaasomandis ja M B´le kuuluva 1/8 osa korteriomandi XXX, Tallinn kaasomandist vahetamiseks T B´le kuuluva korteriomandi XXX, Tallinn mõtteliste osade vastu kummalegi alaealistest 1/3 suuruses osas ning anda T B´le nõusolek alaealiste N B´i ja M B nimel neile kuuluva kinnisasja mõtteliste osade asukohaga XXX, Tallinn, mille reaalosaks on korter nr 107 vahetuslepingu sõlmimiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.